Mis on Saksamaa kohtuotsuse tagajärjed?

Eile langetas Saksamaa konstitutsioonikohus otsuse, mille kohaselt esimene Kreeka abistamispakett vastas Saksamaa põhiseadusele. Esmapilgul positiivsel otsusel on ka varjupool.

Ostustusprotsess pikeneb. Kui poliitikute käest on niigi saanud kriitikat võlakriisi lahendamine kassi saba jupphaaval läbiraiumise stiilis , siis nüüd muutub see veel aeganõudvamaks. Kui seni piisas Saksa valitsuse abipaketis osalemise otsusest, siis nüüd vajab iga otsus parlamendi eelarvekomitee heakskiitu. Sama kehtib ka EFSFi päästefondi volituste ja suuruse muutmisel. Kohus otsustas, et ühtsete eurovõlakirjade idee ehk kohustuste kokkupanek peaks saama parlamendi heaksiidu, mida sealt ei pruugi tulla.

Euroopa Keskpank hellitab lootust, et euroala valitsused asuvad tegutsema ja lubavad EFSFil osta võlakirju. Paraku peavad parlamendid kiitma hekas muudatused, mis on valijate seas äärmiselt ebapopulaarsed.

Soome nõutavad garantiid lükkavad Kreeka abipaketi võimaliku heakskiidu veelgi edasi. Uue laenu garantiide teema on õiguslikult nii keeruline, et see ei pruugi lahendust leida enne septembri lõppu, ütles üks euroametnik Reutersile. Lootus, et EFSFi õiguste suurendamine saab heakskiidu enne septembri lõppu, tõenäoliselt ei täitu. Slovakkia valitsuskoalitsiooni liige leidis, et kõige varem võiks riigi parlament hakata seda hääletama detsembris. Selline lehmakauplemine näitab, et Euroopas on organisatsiooniliselt äärmiselt raske midagi päästa, olgu siis põhjuseks teema ebapopulaarsus valijate seas, otsustamatus või ahnus. Isegi kui raskuses riigid nagu Kreeka suudaksid omalt poolt kõik nõutu ellu viia, on otsustusprotsess üliaeglane ja võimalike tagasilöökidega uskumatutel teemadel ja uskumatutest kohtadest, kuna püütakse kõigi erisoove arvestada.

Turud võtsid päästeprogrammi rajalt mahavõtjate kaotuse vastu positiivselt, kuid eufooriaks puudub põhjus.