Ansip: hätta sattunuid ei tohi välja kupatada

„Ma ei ole nõus nendega, kes arvavad, et need, kes on hätta sattunud, tuleks eurotsoonist välja kupatada,“ ütles Ansip ja selgitas, et meil tasuks mõelda kasvõi oma naaberriigi Läti peale, kelle kohta veel kaks aastat tagasi ütlesime, et ülemaailmse finantskriisi kõige sügavam kese on Lätis. „Prognoositav defitsiit SKPst oli 20%. Nüüd näeme, kuidas ühele hätta sattunud riigile võib olla õigeaegne finantsabi väga efektiivne,“ rõhutas ta ja selgitas, et sel aastal on Läti defitsiit 3,8% SKPst ja tuleval aasta lausa 2,5%.

Ansipi sõnul oli Euroopa Liidus vaid kolm riiki, kes on kriisi läbinud aga kelle suhtes ei ole algatatud ülearuse defitsiidi menetlust (Luksemburg, Rootsi ja Eesti-toim) ja kui Läti saab järgmisel aastal oma defitsiidi alla 3% piiri on ta selles reas umbes viies riik. „Läti rahandus on järgmisel aastal üks kõige paremini korras olevaid rahandusi Euroopa Liidus,“ rääkis peaminister ning manitses, et me ei peaks olema nii pessimistlikud, kui räägitakse hädasolijate abistamisest, sest kunagi ei või teada, millal me ise kellegi abi vajame.

„Alati on võimalik abistada neid, kes on abi saamiseks valmis ja kes ise kõigest väest pingutavad, et oma rahandus korda saada. Meie positsioon Kreeka suhtes pole muutunud. Kui tingimused täidetakse, abi antakse, kui tingimusi ei täideta, abi ei tule,“ oli Ansip konkreetne. Tema sõnul on Kreekal tingimuste täitmisega lood „nii ja naa“. „Nad on pingutanud kõvasti aga mitte piisavalt,“ lisas peaminister.