Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hädas riikide abi garanteerimise leping läheb riigikogusse
Valitsus kiitis eilsel istungil heaks euroala rahandusministrite 21. juuli tippkohtumise otsuste põhjal muudetud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse eelnõu selle liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks.
Debatt tekib selle üle, kuidas osaleda. Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori sõnul lähtub kava õigest loogikast. "Kui aasta alguses oli veel kosta hääli, et seda pole vaja riigikogusse viia, siis nüüd on aru saadud, et riigikogus peab abimehhanismi arutama," rääkis Nestor.
Tema sõnul on olukord meile uus ja keeruline - see on esimene kord, kui me sellist kohustust võtma peame. "Usk sellesse, et meil siin ELi serval läheb hästi, kui teistel läheb halvasti, on väga naiivne," rääkis Nestor. "Aidates abimehhanismiga teisi, aitame tegelikult ka iseennast. Sõltumata sellest, kas oleme euroga liitunud või mitte, on meile kasulik tugev euro."
Nestor lubas, et riigikogus vaieldakse kindlasti, aga see, kas osaleda abimehhanismis, ei tekita vaidlust. "Kui debatt tekib, siis teemal, kuidas osaleda," lisas ta.
Ka rahanduskomisjon võiks sõna sekka öelda. Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd tõdes, et seni on abimehhanismides osalemist käsitlenud riigikogu Euroopa asjade komisjon, aga ta sooviks näha samasuguseid arutelusid ka rahanduskomisjonis. "Senised arutelud on olnud üllatavalt üksmeelsed," nentis Sõerd. "See kindlasti ei tähenda aga, kogu teemat ei tuleks edaspidi kriitiliselt käsitleda," lisas ta.
"Kas abimehhanismi üldine raamistik läheb riigikogus läbi või mitte, pole kohane prognoosida, sest riigikogu pole kummitempel," ei nõustunud Sõerd tulevikku ennustama.