Kitt: laenuandjate seas tunda närvilisust

Anne Oja, Silvia Kruusmaa 11. september 2011, 17:59

Finantseerimishanked on laenajatele olnud soodsad, kuid laenuandjate seas on tunda närvilisust, ütles Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Robert Kitt.

"Näiteks on pank X teinud pakkumise ja seejärel öelnud, et lõppvooru ei tule. Intressimääradega ei ole veel midagi juhtunud. Öelda, millal intressid tõusevad, on väga spekulatiivne. Ideeliselt on majandus korras, ettevõtetel on olnud soliidsed kassavood ja mitte midagi pole katki," sõnas Kitt

Rahaturul on täna aga selgelt pakkumist vähe. Need, näiteks Deutsche Bank, kellel raha on, hoiavad seda Euroopa keskpangas, ja kellel raha ei ole, neile ei anna ka keegi raha. Tahan öelda, et rahaturg ei tööta – raha ei laenata üksteisele, vaid ülejäägiga pangad hoiustavad seda Euroopa keskpangas ja raha vajavad pangad laenavad seda keskpangalt, ütles pankur.

Augustis ei olnud pangad võimelised turult raha laenama, kuid Põhjamaade pankade likviidsus on siiski hea. Jah, võib küll juhtuda nii, et kui pangad ei saa raha laenata, ei saa nad anda ka laenu. Sedasi on juhtunud kahel korral – 1997. aasta sügisel ja aastatel 2007-2008, kuid sellise olukorra tõenäosus Eestis pole kuigi suur.

Hoiuseintresside kasvu Eestis veel näha ei ole, aga seda ei ole näha ka Rootsis, Lätis ega Leedus. "Meie klientidel on kaks-kolm patja ehk kaitsekihti, mis pehmendavad võimalikke keskkonnamuutusi. Kui muidu jõuavad rahvusvahelised nähtused Eestisse kiiresti, siis praeguseks pole probleemid veel siia jõudnud. Me oleme end väliskeskkonna eest hästi kaitsnud. Olen varem öelnud, et meie majandus peaks olema lihtne, robustne ja tasakaalukas, sest suured kõikumised on ohtlikud. Meie majandus on püsinud neljal sambal. Esimene sammas on bilanss ehk laenude-hoiuste suhe, mis on kiiresti paranenud. Teine on kasv. Kolmandaks, meil on välistasakaal, mis põhineb ulatuslikul ekspordil ja neljandaks, sisetasakaal, mis väljendub töötuse määras," selgitas Kitt.

Lätis on elanike arv vähenenud viimase kriisiga mitteametlikel andmetel 2,4 miljonilt 1,9 miljoni inimeseni, st lahkunud on 20% elanikkonnast. Kuna jäänud on lapsed ja pensionärid ning tööealine elanikkond lahkub, on see maksudele mõeldes katastroof. Eesti elanikkond on jäänud enam-vähem kriisieelsele tasemele, 1,3-1,4 miljoni inimese kanti. Leedu elanikkond on langenud ligikaudu 3,4 miljonilt 2,9 miljonini.

"Meie tasakaal on püsinud sellisel neljal sambal. Loomulikult oleme avatud majandus ja maailmas toimuv mõjutab meid, kuid siinsed laenuintressid on senini olnud maailma soodsaimad," ütles Kitt.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. September 2011, 09:34
Otsi:

Ava täpsem otsing