Riigikogust saagu asjalik ja mitmehäälne arvamusplats

Eile alanud riigikogu uus, sügisene istungjärk stardib vastuolulisel ajal, mil kogu maailm on uue kriisi ja languse ootuses ning vastuseta on hulk küsimusi, kuid Eestil läheb esialgu veel hästi.

Äripäev ootab riigikogult enam asjalikke debatte, arutelusid ja selgitusi nii Eesti kui ka Euroopa tulevikku määravates küsimustes, olgu see riigieelarve või Euroopa Finantsstabiilsuse Fond. Riigikogust võiks saada arvamusplats, ta ei peaks meenutama külanõukogu.

Riigieelarve. Rahandusministeeriumi sügisprognoos alandas järgmise aasta majanduskasvu. Sellele järgnenud hinnangud Reformierakonna liikmest rahandusministrilt Jürgen Ligilt ja sama erakonna riigikogu rahanduskomisjoni liikmelt Taavi Rõivaselt viitavad, et suurimad riskid Eesti majandusele 2012. aastal tulevad välisriskidest. Eriti lõhkilaenanud riikide probleemide kandumine reaalmajandusse.

Kuid meenutuseks, et alles kevadprognoosis, s.o enne valimisi, pühendas seesama rahandusministeerium Euroopa võlakriisile kui majandusriskile napid veerand lehekülge. Juba toona peeti seda pehmelt öeldes liiga optimistlikuks. Sügiseks on kahtlused aina süvenenud. Tööandjate keskliit kutsuski juba valitsust üles lähtuma järgmise aasta riigieelarve koostamisel majanduse nullkasvust.

Riigikogu ei peaks üht ega teist osapoolt pimesi usaldama, vaid mõlemaid stsenaariume arutama, neid sisuliselt argumenteerima. Õppetunnid 2008. aastast peaks olema värskelt meeles ning riigikogul peab olema piisavalt sisukust, et vajadusel otsustada riigieelarvet kärpida. Kuid sedagi põhjendatult ja selgitades, mitte komisjonide kabinetivaikuses.

Euroopa ja maailm. Isamaa ja Res Publica Liidu riigikogu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu ütles möödunud nädalal, et ootab parlamendi sügisesest istungjärgust tuliseid debatte, kuna teemasid, mille üle vaielda, on piisavalt. Kuid tegusid ootaks IRLilt endaltki. Näiteks kevadel summutasid IRLi poliitikud igasuguse debati Euroopa võlakriisi tulevikust maamaksu teema populistliku poliitkemplusega.

Selle kõrval käivad Euroopas tulised debatid mitte ainult euro, vaid kogu Euroopa tuleviku üle. Paneb imestama, et Eesti riigikogu ei tulnud sel teemal suve jooksul, mil kriis aina süvenes, kordagi kokku.

Soome parlamendis toimunud arutelud kõrvale jättes on selles valguses oluliseks tähiseks Saksa põhiseadusliku kohtu otsus eelmisest nädalast. Saksamaa miljarditesse ulatuvad panused euro päästemehhanismi on küll vastavuses riigi põhiseadusega, kuid samal ajal peab parlament saama euro päästmise küsimustes tulevikus rohkem sõnaõigust.

Eestis ei saa vastav debatt kuidagi hoogu üles ning riigikogu roll on seni olnud sisuliselt olematu. Tõsi, lähinädalatel on oodata ajutise päästemehhanismi ehk EFSFi menetlust riigikogus. Kas see jääb formaalseks, päädides käsukorras hääletamisega, või saab olema sisuline, on riigikogu proovikiviks. Seda enam, et ajal, kui riigikogu alles alustab arutelusid, kogub Euroopas juba hoogu poolehoid uuele aluslepingule, mis võimaldaks euroala riikide tihedamat lõimumist. Ka see teema vajab sisulist arutelu.

Riigikogu ei tohi olla üksmeelne. Riigikogu esindab läbilõiget ühiskonnast, kuid opositsiooni nõrkus on jätnud mulje, et esitatud küsimustele on vaid üks õige vastus ning selle dikteerib valitsus. Nii ei saagi tekkida arvamusplatsi. Pigem kinnistub kummitempli roll. Riigikogul on juba sel sügisel hea võimalus väljuda mugavustsoonist ning näidata arvamuste paljusust ja sisu.

Autor: ÄP