Uudised
15. september 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ettevõtjana Lätis - kas tasub siia investeerida?

Poliitikasse suhtumine on Lätis oluliselt teistsugune kui Eestis. Palju on räägitud rahva võõrdumisest riigist. Siinsete politoloogide arvamuse kohaselt on see alguse saanud juba ammu, räägitakse isegi 1950. aastatest, ning taasiseseisvumise järel tegemata jäänud radikaalsed reformid ning seadusemuudatused avaldavad nüüd ilmselgelt mõju.

Paljuski on valitsenud arvamus, et lihtsatest inimestest enam midagi ei sõltu, riik on ärastatud ning seetõttu ei oleks vaja ka makse maksta. Ja maksude vähene laekumine tekitab muidugi kohe uue probleemideringi.

Suurim probleem - väljaränne. Demograafilise probleemina on väljaränne suure osatähtsusega. Kui seni võis Lätit iseloomustavates presentatsioonides näha inimeste arvuna 2,3 miljonit, siis viimase rahvaloenduse valguses räägitakse ainult 1,9 miljonist.

Probleem on tegelikult sügavam, kui väljarändenumbrid näitavad. On oluline vahe, kas inimene käib Soomes tööl ja tuleb nädalavahetuseks koju või on minek lõplik. Küllaltki levinud arvamus - eelkõige noorte hulgas - on see, et midagi paremaks ei lähe ning kodumaalt lahkumine ongi ainuke lahendus. See aga paneb inimesed kiiresti alla andma ning avaldab mõju üldisele töökultuurile. Tekitab n-ö nõukogude aja mentaliteedi.

Kuigi ühelt poolt on suhtumine poliitikasse leige, on see teiselt poolt siiski ka valus teema, mida välismaalastega meeleldi ei arutata. Omavahel küll. Kindlasti jaguneb suhtumine poliitikute, mitte parteide järgi. Parteisid on palju, nende loomine lihtne ning erinevad koalitsioonid ja valimisnimekirjad teevad pildi väga kirjuks ja raskesti jälgitavaks.

Positiivsed muutused. Ja kui võrrelda Läti seimi liikmeid Eesti riigikogu liikmetega, siis nende poliitikute arv, kes on seal alates iseseisvumisest, on Lätis märgatavalt suurem. Vaatamata rahulolematusele on nad siiski alati tagasi valitud. Sellest siis ka rahva arvamus, et midagi ei muutu.

Tuleb siiski tõdeda, et eelmise presidendi Valdis Zatlersi üllatav samm seim laiali saata ja tema teravad sõnavõtud poliitilise kultuuri ja korruptsiooni kohta on tekitanud elevust. Arvamused on vastandlikud, aga kindlasti on rohkem hakatud oma riigi peale mõtlema ja see on igal juhul positiivne.

Eesti pilguga. Kuidas nüüd vaadata seda olukorda Eesti ettevõtjana? Esiteks on siin suur vahe, milline Eesti ettevõtja olla - kas elada siin püsivalt, käia kohal vaid tööpäeviti või vaid paar korda kuus. Vahe on just selles, kui sügavuti puutud sa kokku kohaliku kultuuriruumiga.

Laias laastus elab äri oma elu ning ei ole otseselt poliitikaga seotud. Kindlasti on valdkondi, kus tutvused aitavad olla edukam, aga nii on see ju ka Eestis. Küll on vahe märgatav inimestega rääkides. Eestis on poliitilist entusiasmi ja kirge rohkem. Lätis vaadatakse asja praktilisemalt ning näiteks ümbrikupalk ei tähenda siin automaatselt halvemat arstiabi või õpetajate väiksemaid palku, vaid lihtsalt ettevõttele väiksemaid kulusid.

Läti majandus ise tiksub edasi. Makromajanduslikud näitajad on ühed asjad, aga tegelik elu on natuke läbikasvanum. Majandus on märksa hallim kui Eestis, kriis elatakse üle nendesamade ümbrikupalkade ja maksuoptimeerimistega ning seetõttu ei pruugi kõigil nii halb olla, kui ametlik statistika näitab.

Jalad maas ja kassapõhine tegutsemine võiksid olla märksõnad. Kindlasti avaldab see mõju konkurentsile, sest küllalt palju on ikka neid ettevõtteid, kes kõike ausalt teevad. On ka loobujaid, kes lihtsalt ei suuda pakkuda hinda, mis käibemaksu võrra erinev on.

Olen kuulnud ka, et mitmetele meeldib importida, selle asemel, et kohapealt esindusest osta. Ikka käibemaksu pärast.

Tänane supp kõvasti lahjem. Kriis on selgelt vähendanud tarbimist ning käivete vähenemine on tekitanud hinnasurved. Seega, analoogselt Eestiga on supp praegu selgelt lahjem kui varasematel aastatel. Millal olukord paranema hakkab, on raske öelda. Kunagi kindlasti.

Lõpetuseks, siin tegutseva Eesti ettevõtjana võin küll öelda, et Lätti investeerimine ja siin äri ajamine on minu arvates täiesti võimalik ja ka perspektiivne. Palju oleneb küll sellest, mis sfääris äri ajada. Ning kellega äri ajada. Aga õige hõlma ei hakka siin keegi.

Autor: Juhan Matt