Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"Parem oleks juba täitsa toetusteta"
See aasta toob Eesti viljatootjatele küllalt hea saagi, välisfarmeritega konkureerides jäävad nad aga väiksemate põllumajandustoetuste tõttu nõrgemale positsioonile.
„Põhimure on see, et me ei ole ühtses konkurentsis Euroopas Liidus piirkonnas. Millegipärast on otsetoetused 6–10 korda väiksemad kui vanades Euroopa riikides. Me müüme kaupa börsihindadega börsile, aga toetus ei sõltu minu toodangust ega tootmisest,“ kurtis Läänemaa suurima teraviljakasvataja Reinu-Einari OÜ juht Einar Pärnpuu.
Kui esialgu oli kavas toetusi 2014-2020 aasta eelarveperioodi jooksul 90% peale ühtlustada, siis praktilises elus on see number taandunud 30% peale.Pärnpuu arvates oleks isegi parem, kui neid toetusi üldse ei oleks. „Kui Saksmaal ja meil oleks null toetust, siis saaks nendega võistelda. Tööd me teeme ühtemoodi,“ lausus Pärnpuu.
Reinu-Einari OÜ ekspordib vilja. „Meid sunnib vilja müüma ka see, et meil ei ole hoiuruumi. Ei ole veel jõudnud sinna investeerida. Meie ei saa toetust, sest toetusesaamise alused on valed,“ rääkis Pärnpuu. Toetuse jagamisel on olulised punktid. Kui ettevõtte käive on 1,5 miljonit krooni, siis saab ta 30 plusspunkti. „Kui meil on 10 miljonit krooni käive, siis saan kolm miinuspunkti. Kui ma olen üle 40 aasta vana, siis ma ei saa ühtegi punkti ja kui ma olen alla 40, siis saan 10 punkti. Niimoodi peab punkte taga ajama,“ rääkis Pärnpuu.
Torma Põllumajandusosaühing OÜ juhatuse esimehe Ahto Vili on Eestis vahetegemine, kas sa oled suurtootja või mikroettevõtja. "Mikroettevõtte saab tehnikale toetusi, aga suured ettevõtted nagu meie tehnikale toetust ei saa,“ märkis Vili, see omakorda moonutab tehnika järelturgu.
Autor: Alyona Stadnik, Anu Jõgi
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.