Konkurentsiolukord kaldub Estonian Airi kasuks

"Ma loodan, et muutuv konkurentsiolukord lennundusäris muudab Estonian Airi eesmärkide saavutmise lihtsamaks," sõnas lennufirma nõukogu esimees Joakim Helenius, kelle sõnul toovad airBalticu probleemid kaasa selle, et vähem eestlasi lendab airBalticuga.

"See tähendab, et me saame suurema osa Eesti liiklusest, mis on meie jaoks hädavajalik, sest kui eestlased ei toeta oma rahvuslikku lennufirmat, siis on meil päris keeruline luua Tallinnast otseühendusi ja regulaarliine," kommenteeris Helenius.

Helenius märkis, et ta tunneb Lätile kaasa, kuna Riiast ja Riiga oli juba üha lihtsam lennata ning see võimaldas välisettevõtetel ja investoritel ennast Riiga asutada. "Kuid see on elu ja ma loodan, et airBalticu kahjud pole liialt dramaatilised. Kuid Estonian Airi poolt vaadatuna muudab see meie strateegia rakendamise lihtsamaks," lisas ta.

Rohkem lende pole ära jäänud. Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov ütles airBalticuga toimuva kohta, et nende jaoks ei ole olukord muutunud. "airBaltic lendab Riiga endiselt seitse korda päevas. See, et jäi ära kaks lendu mingil päeval... lendusid on ennegi ära jäänud," sõnas Sakkov

Ta lisas, et ainus üllatav asi oli see, et lennuettevõte ei kavatsenud öelda, miks lennud ära jäid. "Rohkem lende ära jäänud ei ole," märkis ta.

"Lennujaamale on airBaltic seniajani klient, kellesse peame suhtuma nagu igasse teise klienti - austuse ja lugupidamisega. airBaltic on meie jaoks klient, keda me peame teenindama sõltumata sellest, mitu korda päevas ta lendab," rääkis Sakkov.

Läti lennufirma airBaltic tühistas selle nädala esmaspäeval ja teisipäeval põhjendusi jagamata mitu väljumist Riiast, sealhulgas Tallinna.

Ka Jyväskylä ja Trondheim on vajalikud. Helenius ütles, et Estonian Air lõpetab praegu oma strateegia ülevaatamist. "Ma loodan, et jõuame sellega lõpule oktoobris ning siis esitame selle aktsionäridele." Ta lisas, et avalikult on juba öeldud, et eesmärk on Estonian Airi kasvatamine. "Ainus võimalus meie eesmärke täita on rohkem ühendusi Eestist ja Eestisse. Keskmise pikkusega eesmärk on kasumlikkuse saavutamine," selgitas Helenius.

"Me ootame, et saame ka avalikkusele täpsemalt selgitada, mida me tahame saavutada, ning me tahame valearusaamu vältida." sõnas ta.

Helenius ütles, et nad on saanud palju naljakaid ja kriitilisi kommentaare selle kohta, et on avatud lennuliin Trondheimi ja Jyväskylässe. "Kui me saame selgitada oma strateegiat põhjalikult, siis saavad inimesed aru, miks me lendame Trondheimi, Oulusse ja Jyväskylässe. See on osa suuremast plaanist," lausus Helenius.

Riia lennujaama juhatuse esimees Anris Luhse ütles, et airBalticu agersiivne ülevõtmine maksaks riigile 140-280 miljonit eurot.

Luhse arvates oleks agressiivne ülevõtmine kõige sobivam lahendus, vahendas Baltic Course. Teise võimalusena pakkus Luhse välja müügi mõne teise riigi erainvestorile.

airBaltic on Estonian Airi ja Ryanairi järel suuruselt kolmas lennukompanii Tallinna Lennujaamas, mis teenindab ligi 20 000 reisijat kuus. On oht, et airBalticu kadumisel jääks osa nendest reisijatest ka teiste lennufirmade poolt teenindamata ning lennuvõimalused Tallinnast halveneksid mõneks ajaks tunduvalt. Konkurents ei ole ainult lennureisijate huvides, see võib kasu tuua kogu sektorile. Värskeim näide on Tallinna-Moskva liinilt, kuhu hiljuti lisandunud uus lennukompanii ei võtnud ära vana vedaja klientuuri, vaid reisijate arv liinil kahekordistus.