Kreeklaste ootamatult õudne nädalalõpp

Kreeka meedia andmetel on valitsus tõsiselt mures järgmise abimakse pärast. "Kreeka siseneb suurde rahvuslikku kriisi pärast ootamatut ja õudset pööret, mille võttis viimane Poolas toimunud eurogrupi kohtumine," kirjutas nädalavahetusel Kreeka ajaleht To Vima. USAsse teel olnud peaminister Giorgos Papandreou pöördus pärast telefonikõnet Poolast naasnud rahandusministriga poolelt teelt kiiresti koju tagasi. "Eelolev nädal tuleb kriitiline 21. juunil vastu võetud eurotsooni otsuste elluviimisel," põhjendas peaminister kojuruttamist. Papandreou oleks pidanud New Yorgis kohtuma ÜRO peasekretäri Ban Ki Mooniga ning IMFi peadirektori Christine Lagarde'iga.

Jutt, nagu oleks Kreeka peaministri kiire tagasipöördumise taga riigi peatne pankrot, on rahandusminister Evangelos Venizelose sõnul alusetu. "Kommentaarid ja analüüsid kohese pankroti kohta ei ole mitte ainult vastutustundetud, vaid ka naeruväärsed," ütles Venizelos agentuurile Reuters. Venizelose sõnul pöördus Papandreou Ateenasse tagasi mitte majandusliku hädaolukorra tõttu, vaid hoopis põhjusel, et valitsusel tuleb vastu võtta karme otsuseid ning naasta kõneluste juurde rahvusvaheliste kreeditoridega, enne kui saab võimalikuks järgmine abimakse. Olukorra dramaatilisus väljendus paremini lausest, mille Venizelos lausus pärast Poola kohtumist ajakirjanikele: "Kui midagi ei tehta ega viida ellu praegu, siis mis juhtub, saab olema tõeliselt dramaatiline, see võib olla meie riigi pankrot või koguni lahkumine eurotsoonist."

Valitsuse võimed küsimärgi all. Rahandusminister Evangelos Venizelos koges viimasel Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel Poolas "äärmiselt negatiivset meeleolu", kirjutas Spiegel Online. Euroala rahandusministrid ütlesid Poola kohtumisel otse välja, et kahtlevad sügavalt Kreeka valitsuse võimekuses viia ellu lubatud säästuplaani, viidates ühtlasi ametiühingute massiivsele vastuseisule kriisi tingimustega kohanemisel. Eurotsooni ministrid otsustasid, et Kreeka järgmise abimakse kinnitamine lükatakse oktoobri algusesse. Kui euroministrid 3. oktoobril otsustavad, et Kreeka tõepoolest saab järjekordsed 8 miljardit eurot, kantakse raha 14. oktoobril üle. Vastasel juhul on Kreeka oktoobri lõpuks pankrotis.

Schäuble: Kreeka peab võitlema. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kutsus Kreekat üles eurotsooni jäämise eest võitlema. "Rahaliidu liikmeks olemine on võimalus, aga ka raske koorem," ütles Schäuble ajalehele Bild am Sonntag. "Säästumeetmed on väga karmid. Kreeklased peavad teadma, kas nad tahavad seda koormat oma õlul kanda," manitses Schäuble. Kreeklastel peavad olema konkreetsed arvud ette näidata, mis tõendavad, et nad on plaanipäraselt tegutsenud. Vastasel juhul uut krediidimakset ei tule. "Keegi ei peaks endale illusioone tekitama," hoiatas Schäuble.

Ametist lahkuv EKP peaökonomist Jürgen Stark omalt poolt kritiseeris Kreeka liiga aeglast reformitempot. Maksude kogumine ja erastamisprotsess tuleb käima saada, ütles Stark Austria päevalehele Der Standard.

"Osale Kreeka rahvast ei ole see ilmselt veel kohale jõudnud, kui raske olukord on ja et riik on elanud aastaid üle oma võimete," lisas Stark. "Usk, nagu oleks võimalik valutu teraapia, on illusioon."

Autor: Katri Soe-Surén