Investeerimishoiused nõuavad arusaamist

Finantsinspektsioon analüüsis Eesti investeerimishoiuste turgu ning avastas, et vaid 16 protsenti investeerimishoiustest lõpetas plussis.

Alates 1. juulist peab pank iga investeerimishoiuse kliendi puhul hindama, kas teenus sobib kokku inimese investeerimiseesmärgiga, riskitaluvusega ja kas ta saab aru teenusega seotud riskidest.

„Investeerimishoiuse näol on tegemist on hübriidtootega, mistõttu teenuse sisu täpsemalt analüüsimata võib kliendil tõepoolest tekkida ekslik arvamus investeerimishoiusest kui riskivabast investeerimisviisist,“ kommenteeris Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp. „Toodet tutvustavates materjalides võib väiksema kogemusega hoiustaja ning investori jaoks kõlama jääda sõnum, et tegemist on tähtajalise hoiusega, mis annab võimaluse teenida tähtajalisest hoiusest kõrgemat intressi.“

Loo moraal võiks olla selline, et investeerimishoiusega teenid turgude soodsa arengu korral, mis ei ole kindel. Ebasoodsate olude korral võib riskipreemiaga investeerimishoiuse tootlus olla negatiivne. Investeerimishoius ei pruugi lüüa inflatsiooni. Panka minnes peab inimene endale teadvustama, kas ta tahab garanteeritud tootlust (tähtajaline hoius) või anda raha panga kätte, kusjuures milliseks kujuneb tulevikus tootlus, ei ole teada (investeerimishoius). Rõhutaksin panka minnes, mitte siis kui soovite teha mistahes hoiust, kuna pärast suvalisi pangatoimingut võidakse teile pakkuda atraktiivset rahapaigutusvõimalust.