Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeerimishoiused nõuavad arusaamist
Investeerimishoiused on toredad asjad, kuid nad ei pruugi lüüa inflatsiooni ega ole riskita rahapaigutusvõimalused, nagu võib mõnikord välja lugeda pankade poolt edastatavast sõnumist. Investeerimishoiusega on võimalik kaotada raha, iseäranis siis, kui kasutada riskipreemiaga investeerimishoiust.
Finantsinspektsioon analüüsis Eesti investeerimishoiuste turgu ning avastas, et vaid 16 protsenti investeerimishoiustest lõpetas plussis.
Alates 1. juulist peab pank iga investeerimishoiuse kliendi puhul hindama, kas teenus sobib kokku inimese investeerimiseesmärgiga, riskitaluvusega ja kas ta saab aru teenusega seotud riskidest.
„Investeerimishoiuse näol on tegemist on hübriidtootega, mistõttu teenuse sisu täpsemalt analüüsimata võib kliendil tõepoolest tekkida ekslik arvamus investeerimishoiusest kui riskivabast investeerimisviisist,“ kommenteeris Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp. „Toodet tutvustavates materjalides võib väiksema kogemusega hoiustaja ning investori jaoks kõlama jääda sõnum, et tegemist on tähtajalise hoiusega, mis annab võimaluse teenida tähtajalisest hoiusest kõrgemat intressi.“
Loo moraal võiks olla selline, et investeerimishoiusega teenid turgude soodsa arengu korral, mis ei ole kindel. Ebasoodsate olude korral võib riskipreemiaga investeerimishoiuse tootlus olla negatiivne. Investeerimishoius ei pruugi lüüa inflatsiooni. Panka minnes peab inimene endale teadvustama, kas ta tahab garanteeritud tootlust (tähtajaline hoius) või anda raha panga kätte, kusjuures milliseks kujuneb tulevikus tootlus, ei ole teada (investeerimishoius). Rõhutaksin panka minnes, mitte siis kui soovite teha mistahes hoiust, kuna pärast suvalisi pangatoimingut võidakse teile pakkuda atraktiivset rahapaigutusvõimalust.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.