Ligi: tellisime ka riskistsenaariumi

Rahandusministeeriumi põhiprognoosis on järgmise aasta majanduskasvuks prognoositud 3%. Ligi sõnul on ka see prognoos pessimistlikum mitmest teisest institutsioonist. Näiteks Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib Eesti 2012. aasta kasvuks 4%.

Tänu tugevale esimesele poolaastale on 2011. aasta Eesti majanduskasv rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 7%. Eesti majanduskasvu pidurdab väliskeskkonna areng, sarnased hädad euroalaga on USAs, Jaapanist rääkimata, lausus Ligi Äripäeva konverentsil Äriplaan 2012.

„Euroala sõnum on, et majanduskasv on peatumas selle aasta lõpus, kuid veel ei prognoosita langust,“ ütles Ligi, kes oma ettekandes rõhutas korduvalt, et Eesti riik peab pöörama endiselt tähelepanu rangele kulude kontrollile. Ta ei olnud nõus ka IMFi seisukohaga, et need riigid, kellel on võimalik, peaksid majandust stimuleerima. Majanduse ergutamise variant lendas Ligi sõnul hästi kõrgelt, aga me teame millega see lõppes. „Kulutuste hoidmine ja suurendamine ei ole võimalik, püssirohi on vaja ära kulutada,“ lausus Ligi. Ja lisas, et IMF on olnud alati selle poolt, millele meie oleme olnud vastu.

Rahandusministri sõnul on Eesti turuliider Maastrichti kriteeriumi täitmisel. Meie riigi võlg SKPsse on 6,6%, mis on väga madal tase võrreldes teiste euroala riikidega. Euroopa riikide võlgu elamine on süüdi kriisi tekkimises ning paljudel riikidel pole võimalik kulutuste katmiseks laenata raha nii odavalt kui seda sai teha varem. Turud karistavad valitsusi Ligi sõnul praegu julmemalt, kui riigid on ära teeninud. Kogu Euroopa on praegu saneerimisel. Olukorda püüab leevendada Euroopa Keskpank, kes pankade kaudu majandusse raha pumpab.

Lisaks kriisi lahendamisele on euroala riigid tõsisemalt hakanud tegelema ka kriisi ennetusega. Võrreldes varasemaga tähtsustatakse võlakriteeriumit. Ligi sõnul oli Eesti vahepeal sisuliselt ainus riik, kelle suhtes ei olnud algatatud erakordse defitsiidi protseduuri. Ennetavaks sammuks on ka riigieelarvete eelkooskõlastamine ehk Euroopa Liidu bürokraadid kontrollivad riikide eelarved üle.

Krimelte üks omanikest Jaan Puusag küsis Ligilt, mida tähendaks riigi pankrot.  

„Eks see sõltub ajalooetapist. Mõnel juhul võiks tähendada kodusõda ja see on üks, mida kardetakse,“ lausus Ligi. „Riigi pankrot tähendab seda, et riik läheb saneerimisele, iseseisvus võetakse ära. Näiteks Läti iseseisvus on ülimalt piiratud, nad ei saa teha seda, mida parteid tahaksid ja rahvas nõuab. Toimub väga järsk avaliku teenuse vähendamine,“ selgitas ta.