Tehnopolis valmistutakse kõrgemaks pilotaažiks

"Sellest peab saama meie masinatööstuse visiitkaart ning keskus, mis suudab konkureerida Euroopa teiste tippkeskustega," ütles Konsa.

Ehkki Eestis on juba praegu masinatööstusettevõtteid, kes valmistavad allhanke korras toodangut sellistele lennukitele nagu Boeing, Bombardier ja Aerobus, aga ka tuntud automarkidele, nagu näiteks Jaguar, Mercedes ja Volvo, on kõrgtehnoloogilistele toodetele turul kohta küll. Juba praegu neis valdkondades tegutsevale enam kui poolele sajale ettevõttele võiksid lisanduda uued tugevad tegijad.

OÜ Innovaatiliste Masinaehituslike Tehnoloogiate Arenduskeskuse (IMECC) juhatuse liige ja INNOREGi projekti tegevjuhi Jüri Riivese sõnul on 2010. aasta sügisel alanud rahvusvahelises projektis nüüdseks kujundatud tehnoloogiaplatvorm ja selle baasil koostöövõrgustik.

INNOREG on laia haardega projekt. Projektis osalevad peale Eesti partnerite Tehnopoli, MTÜ Mehhatroonika Assotsiatsiooni (MECA), Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Masinatööstuse Liidu ja Tallinna Ettevõtlusameti partnerid Soomest - Helsingi Ülikooli Mõõtekeskus MIKES ning Turu linna Tehnoloogiakeskus (Koneteknologiakeskus Turku Oy). INNOREGi projekti finantseerib Interreg IVA programm ja projekti partnerid on kaasfinantseerijad.

Tallinna ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgensoni sõnul on Tallinn toetanud mehhatroonikumi projekti raskete aegade kiuste, eraldades eelarvest umbes 190 000 eurot, ning panustab ka edaspidi innovatsioonikeskuse arengusse.

Keskus korraldas uuringu, mis kaardistab mehhatroonika valdkonna suutlikkuse Eestis ja Soomes ning käimas on analüüsietapp, mis on Tallinna ettevõtlusameti kanda, nagu on ettevõtlusamet ka teiste uuringute-kaardistuste-analüüside koordineerija.

Keskus ootab uusi liitujaid. Jüri Riivese sõnul sarnast uuringut Eestis varem tehtud pole - seega on tegemist esimese mehhatroonikavaldkonna tervikpildiga. Lisaks on välja selgitatud mehhatroonikavaldkonna võimaluste positsioneering Euroopa turul. Teiste sõnadega on selgeks tehtud, mida tasub toota ja milliseid seadmeid me vajame uuteks innovatiivsete toodete valmistamiseks.

"Oleme jõudnud nii kaugele, et aeg on osta seadmed," kinnitas Riives. Seadmete ostmiseks kulub projekti umbes kolme miljoni eurosest eelarvest lõviosa - ligi kaks miljonit eurot. Tegemist nii suure investeeringuga, et ükski ettevõte eraldi seda teha ei suuda.

Kuigi praegu on projektiga liitunud kümmekond ettevõtet, ei tähenda see, et uuendusmeelseid firmasid ei võiks juurde tulla. Nagu ei võiks lisanduda Eesti ja Soome teadusasutustele ja ettevõtetele teisi partnereid Lätist või Rootsist. Põhinõue projektiga ühinejatele on, et tegemist oleks tõepoolest kõrgtehnoloogiaga.

"Keskusesse tulevad seadmed, mis on võimelised töötama 24 tundi ööpäevas nii, et sinna ei tule inimese kätt külge panna. See aga nõuab tugevat tarkvaraarendust," kommenteeris Konsa. IT-alast oskusteavet loodetakse leida Eestist.

Vastavalt projekti ajakavale peaks tänapäeva paindtootmissüsteem (võimaldab kiiret ümberseadistamist), mis on ka Skandinaavias väga moderne, alustama innovatsioonikeskuses tööd 2012. aasta suvel. Praegu on rahvusvahelise hanke ettevalmistamise etapp.

Innovatsioonikeskuses leiab oma koha ka AS Metrosert - äärmiselt oluline partner kõrgtehnoloogilise masinaehituse valdkonnas, kus märksõnad on täpsus, täpsus ja veel kord täpsus.

Nii Pirko Konsa kui ka Jüri Riives rõhutavad meeskonna tähtsust. Samas kummutavad nad tavaarvamuse, justkui puuduksid Eestis ülikeerukate seadmetega töötada oskavad spetsialistid. Tuleb vaid need õiged spetsialistid üles leida.

Iseenesestmõistetavalt on innovatsioonikeskusest saadav kasu mitmetahuline. Tallinna Tehnikaülikooli jaoks avab innovatsioonikeskus uusi võimalusi teadus- ja arendustegevuses. Aga kindlasti ka annab palju juurde ülikooli rahvusvahelisele mainele.

Eesti kaubamärk võib lennata kosmosesse. "Tänu niisugusele keskusele on nad märksa tõsisemalt võetavad partnerid ükskõik millisele teadusasutusele nii Skandinaavias kui ka mujalgi Euroopas," kinnitas Pirko Konsa.

Ettevõtete kasu on ehk kõige ilmsem - võimalus toota kõrgtehnoloogilisi tooteid ning olla sellega konkurentsivõimeline.

Innovatsioonikeskuse tööst võidab Eesti riik ja mitte ainult seetõttu, et edukatelt ettevõtetelt laekub riigieelarvesse rohkem raha, vaid selliste keskuste kaudu tõuseb riigi maine.

Mõnele kosmoselaeva detailile löödud kaubamärk Made in Estonia ei ole lihtsalt märk valmistajamaast, vaid märk, mis näitab, et siin töötavad oskustega kõrgtehnoloogilisi tooteid valmistavad spetsialistid.

Pirko Konsa sõnul tähendab innovatsioonikeskus ka vastutust edasi areneda. Ühelt poolt saab projektis osaledes teenida raha ning tagada seadmete olemasolu, mis vastavad tehnoloogilistele nõuetele, teiselt poolt tagada, et meil jätkuks inimesi, kes suudavad areneva tehnoloogilise mõttega kaasas käia ning sellest eespoolgi olla.

Läinud esmaspäeval allkirjastasid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Elektritööstuse Liit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing koostööleppe, mille eesmärk on tagada Eesti metsanduse arengukava põhieesmärkide täitmine. Koostööleppes seatakse ühiseks sihiks metsade tootlikkuse ja elujõulisuse tagamine puidu mitmekesise, tõhusa ja tasakaalustatud kasutamise kaudu metsa- ja puidutööstuses ning taastuvenergeetikas.

"Me kõik vajame oma toote, on see siis elekter, grillsüsi, saematerjal, soojus, pellet, spoon, vineer vmt tarvis metsast varutud puitu, palki, paberipuud, küttepuud, võsa, raidmeid jne," ütles EMPLi juhatuse esimees Ando Jukk. "Me ootame, et metsaomanik meile seda annab, ning metsaomanik ootab, et ta puidu eest midagi vastu saaks. Kogu see tegevus peab olema turul konkurentsivõimeline."

"Eesti energiatööstuses on valdavalt kasutuses fossiilsed kütused, millel on suur keskkonnamõju. Fossiilsete kütuste kasutamine peab vähenema ja biokütuste kasutamine energeetikas suurenema, kuna see on Eesti tarbijatele kõige soodsam lahendus taastuvenergia toodangu suurendamiseks," sõnas Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu.

Ühised eesmärgid on kestlike metsakasutusmahtude (12-15 mln m3) saavutamine ja Euroopa taastuvenergia direktiivi eesmärkide saavutamine. Kuna energiasektor tarbib ning metsa- ja puidusektor toodab muu hulgas ka puidu biomassi ja puitkütuseid, siis on mõlema majandussektori koostööl potentsiaali, leiavad leppe osalised.

Kui me peaksime kaadriga hätta jääme, siis ei hakka innovatsioonikeskuses midagi toimuma, see oleks tõeliselt must stsenaarium. Aga olen kindel, et nii ei juhtu ning me suudame komplekteerida väga hea meeskonna.

Paralleelselt seadmete rahvusvahelise hankega käibki meeskonna kaardistamine - kui palju ja missuguse ettevalmistusega spetsialiste vajatakse. Kui siinmailt vajalikke spetsialiste ei leita, tuleb need tuua väljastpoolt, põhiline, et tulemus oleks parim.

Kuna projekt ei lõpe seadmete saabumise ja ülespanekuga 2012. aasta suvel, vaid kestab 2013. aasta maikuuni, jääb piisavalt aega nii masinate töökindluse tagamiseks kui ka väljaõppeks.