"Investeeringute suurendamine tasandab riske"

„Samas lisab riigi tegevuskulude külmutamine tempot struktuursetele reformidele ja riigi tõhususe kasvule,“ märkis Ligi.

Tänasel istungil kiitis valitsus heaks 2012. aasta riigieelarve. Järgmise aasta eelarve kulude mahuks on 6,57 miljardit eurot ning oodatavaks tulude mahuks 6,1 miljardit krooni.

Heitmekvootide müügist tehtavate investeeringute kasvust ning kogumispensionimaksete täielikust taastamisest tulenevalt on valitsussektori oodatavaks puudujäägiks järgmisel aastal 2,1 protsenti SKPst.

Järgmise aasta eelarve eesmärk on säilitada Eesti soodne majanduskeskkond ning suurendada majanduslikku stabiilsust, teatas rahandusministeerium. 2012. aasta eelarveotsuseid ei ole tehtud järgmiste aastate arvelt ning need toetavad valitsuse eesmärki jõuda taas valitsussektori eelarveülejäägini 2013. aastal. See omakorda võimaldab riigil hiljemalt 2015. aastast uuesti reserve koguma hakata, et valmistuda võimalikeks tagasilöökideks tulevikus.

Võrreldes 2011. aasta eelarvega on tänu maksuliste tulude suuremale laekumisele oodata ligi 8,9 protsendilist tulude kasvu. Mittemaksuliste tulude osakaal eelarves samas väheneb peamiselt väiksema heitmekvoodi müügi tõttu. Järgmisel aastal jääb prognoositav maksukoormus 32,4 protsendile ehk samale tasemele kui sellel aastal. 2015. aastaks langeb maksukoormus 31,7 protsendile SKPst.

Kulud kasvavad võrreldes 2011. aastaga 653 miljoni euro võrra. Ligi üks kolmandik kasvust on tingitud heitmekvootide müügist tehtavatest investeeringutest. Lisaks mõjutab eelarve kasvu riigipoolsete maksete täielik taastamine kohustuslikku kogumispensionifondi (90 miljonit eurot), kaitsekulude kasv (61 miljonit eurot), Eesti Haigekassa ravikindlustuskuludeks ja riiklikuks pensionikindlustuseks planeeritud vahendite kasv (vastavalt 61 miljonit ja 72 miljonit eurot) ning välisvahendite suurem kasutuselevõtmine (ilma heitmekvootide vahenditega on kasv 33 miljonit eurot).

Majanduse arengu ja konkurentsivõime kasvu toetamiseks on lähtutud põhimõttest, et riigi tegevuskulud üldiselt ei kasva. Tegevuskulud suurenevad järgmisel aastal tulenevalt seadustest ning võetud kohustustest, millest valdava osa moodustavad kaitsekulud ja riigimaanteede hoolduskulud. Võimalused ametnike palgatõusuks tuleb valdavas osas leida haldusala sisese töö parema korraldamisega. Tööjõukulude kokkuhoidu annavad käimasolevad riigi kinnisvarahalduse ja tugiteenuste tsentraliseerimised.

Jätkuvalt panustab riik suures mahus investeeringutele, mis kasvavad eelkõige heitmekvoodi vahendite kasutamisest tulenevalt 28 protsenti 1,25 miljardi euroni. Suurimad investeeringute mahud on kavandatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas seoses teedeehitusega, põllumajandusministeeriumi valitsemisalas seoses erinevate investeeringutoetustega ning keskkonnaministeeriumi valitsemisalas seoses vee- ja jäätmemajanduse infrastruktuuri investeeringutega.

Suurima osa ehk 33 protsenti eelarve kuludest moodustavad tavapäraselt sotsiaalkulud. Kogumispensionile ja riiklikule vanaduspensionile järgmiseks aastaks eraldatud vahendid ulatuvad kokku 1,5 miljardi euroni, sealjuures kasvab keskmine vanaduspension järgmisel aastal 13 eurot. Lisaks kasvavad ligi 9 miljoni euro võrra erinevad sotsiaaltoetused ning kvoodimüügi vahendite abil renoveeritakse mitmeid sotsiaalobjekte.

2012. aasta eelarve koostamise aluseks on aprillis heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia ning valitsuskabineti nõupidamiste täiendavad otsused.