Masinatootjad haaravad tööstusest üha suurema tüki

Masinatööstuse loodava lisandväärtuse osakaal kogu töötlevas tööstuses on tõusnud üle kolmandiku ning kasvab lähiaastatel veelgi, ütles eile Eesti masinatööstuse sektoriuuringut tutvustanud uurimisgrupi juht, Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane.

Kui 2005. aastal oli masinatööstuse lisandväärtuse osa kogu töötlevas tööstuses ligikaudu 25%, siis tänavu esimeseks kvartaliks oli see tõusnud 36,8%ni. Eriti tugev on osakaalu kasv olnud viimastes kvartalites. "Suuresti on selle taga küll Ericssoni loodud osa," möönab Varblane.

Naaberriikides Soomes ja Rootsis ulatus 2008. aastal masinatööstuses loodud lisandväärtus üle 50% kogu töötlevas tööstuses loodud lisandväärtusest. "Kasvuruumi võrreldes naaberriikidega on olemas. Poleks midagi imelikku, kui masinatööstuse osakaal oleks meil tulevikus 40-60%," ütles Varblane.

Mitu müüti varises. Uuringu tellinud EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktori Pille-Liis Kello sõnul purustas uuring mitu visalt püsivat müüti. "Nagu oleksid välisinvesteeringud kurjast, sest viivad raha Eestist välja, või hakkaks kogu klassikaline tööstus Hiinasse kolima, mis on välistatud, kuna siis peaks tootearendus järele kolima, kuid sellest Euroopa nii kergekäeliselt ei loobu," loetles ta . "Samuti ei vasta tõele, justkui poleks disainil ja teadusarendusel masinatööstuses kohta," tõi Kello esile. Kello sõnul ei vasta tõele ka see müüt, et traditsiooniline tööstus kaob ja me hakkame tegelema IT-, bio-, nano jne uudsete valdkondadega.

Välisinvestoritega koos tuleb teistsugune teadmine. Uuring tõestas, et välisinvestorid toovad Eestisse hädavajalikku tänapäevast teadmist tootmisjuhtimise metoodikatest ja strateegilist vaadet juhtimises, mida meie ettevõtjatel napib. Lisandväärtuse kasvu veavad suuresti välisinvestorid. Tööstuseid aga kolitakse tagasi lähemale tarbijale, et kasvavad energiakulud oleksid säästlikult kasutatud ning arendustegevus saaks toimida.

Varblase sõnul on Eesti masinatööstuse arengu keskne küsimus, kuidas muutub tulevikus sektori positsioon väärtusahelas. "Eesti masinatööstus tervikuna on tugevalt orienteeritud allhankele, mida iseenesest ei saa pidada väga negatiivseks. Uuringus osalenud ettevõtetest ligi kolmandikul moodustab allhanketöö enam kui 50% müügitulust," märkis ta.

Varblase sõnul on suurim väljakutse liikumine teadusmahukama allhanketöö poole, et suurendada loodavat lisandväärtust. "Selleks peaksid ettevõtted rohkem koostööd tegema. Samuti peaksid riigi tugisüsteemid pakkuma abi arendustegevuseks," selgitas ta.

Metallkonstruktsioonide tootja Ferreks TT juhatuse esimehe Agu Laanemetsa sõnul on halbadel aastatel kogunenud võlakoorem nende arengut pärssinud. Tulevikku vaadates on ta siiski mõõdukalt optimistlik.

Kas Teie ettevõte on lisandväärtust suurendanud? Ka meie oleme oma lisandväärtust suurendanud, ega me ei ela teistsuguses maailmas kui kõik teised. Meie valmistatud toodangu turuhinnad on palju paremaks läinud. Sellise hinnataseme juures võiks täitsa elada ja edukas olla. Sellega me ametis olemegi, et praegu soodsat turusituatsiooni võimalikult hästi ära kasutada, aga varem kuhjunud võlgadest ei pääse. Püüame kogu hingest võlad kaelast ära saada ja sinna lähevad ka meie käibevahendeid, mida oleks meile hädasti vaja tegevuse laiendamiseks.

Kas teete allhankeid? Võib öelda, et ainult allhankeid teemegi. Põhiliselt teeme allhankeid välismaale. Kokkuvõttes ei ole aru saada, kuhu see jupp lõpuks jõuab. Sama Rootsi või Soome ettevõte, kes meie käest mingi detaili tellib, on ise allhankija mõnele Lääne-Euroopa firmale.

Uuringu tutvustamisel mainiti, et sõna "allhankija" on inimeste arvates halvustav või ei tõota head. Kuidas Teile tundub? Ma ei vastandaks neid kahte asja. Allhanke mõiste on küllaltki tinglik. Näiteks kui kuskil töötab naelavabrik, siis võib filosofeerida, et mida ta teeb, kas ta teeb allhanget. Nael ise ei oma mingit väärtust, ainult naelaga ei ole midagi teha ja see kasutatakse kuskil ehitusobjektil ära. Tihtipeale võib allhanke ja omatoodangu piir olla hägune.

Ma ei näe, miks peaks allhanget halvustama, nii maailm töötab. Kui rootslased ja soomlased ei häbene olla sakslastele allhankijad, miks meie peaks siis häbenema olla neile allhankijad.

Kui me räägime masinatööstusest, millised on selle valdkonna suurimad probleemid? See on juba vana jutt, et meil on inseneride põud, paraku ta nii on.

Tavaloogika ütleb, et mida keerukamaid tooteid sa oskad teha, seda tugevamas positsioonis turul oled. Selleks aga, et teha keerukamaid tooteid, on vaja ajusid.