Riigieelarve tuleb miinusega

"Tuleva aasta riigieelarve on stabiilsuse ja tööhõive suurendamise eelarve," iseloomustas valitsuse pressikonverentsil eelarvet peaminister Andrus Ansip.

Riigikogu rahanduskomisjoni sotsiaaldemokraadist liikme Eiki Nestori sõnul on see aga äraelamise eelarve ja uut arengut selle pealt ei tule ei Eesti arengule tervikuna ega majanduse arengule.

Järgmise aasta eelarve on kavandatud 2,1%-lise defitsiidiga. 1,5% defitsiidist tuleb Kyoto saasteühikute müügist tehtavate investeeringute kasvust ning ülejäänud kogumispensioni maksete taastamisest täies ulatuses.

"Loodame, et eelarve aluseks võetud 3% majanduskasv osutub tegelikkuses suuremaks. Kui see nii peaks juhtuma, siis loomulikult see defitsiit väheneb," avaldas Ansip lootust.

Riigikaitse kulud suurenevad. Tuleva aastal suureneb riigikaitse eelarve 2%ni SKPst, mis on teiste riikidega võrreldes haruldane suurusjärk. Ansip märkis, et see 2% kantakse üle Euroopa Liitu stabiilsuskasvu pakti konteksti.

"On kostunud mõne riigikogulase arvamus, et ehk me ei peaks kulutama 2% SKPst riigikaitsele, sest teised ei kuluta," sõnas Ansip. "Õnneks on neid, kes kokkulepitud reeglitest kinni peavad NATOs rohkem kui neid, kes kokkulepitud reeglitest Euroopa Liidus kinni peavad," ütles ta.

Siiani pole keegi teine Euroopa Liidus peale Eesti, Luksemburgi, Rootsi ja Soome neist reeglitest kinni pidanud.

Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitusel jääb Eesti laenukoormus tuleval aastal alla 6% ning eelarve puudujäägi rahastamine toimub reservide arvel. Tema kinnitusel hoitakse endiselt kinni põhimõttest, et ülelaekumiste põhjal positiivset lisaeelarvet ei tehta. Reservide arvel puudujäägi katmisega ei kasvata riik oma võlakoormust ja reserve hakatakse taas suurendama alates 2015. aastast.

Avaliku sektori investeeringud kasvavad. Järgmise aasta eelarve tuludeks on planeeritud 6,1 miljardit eurot ja kuludeks 6,57 miljardit eurot. "Kõige rahustavam on eelarves see, et riik suurendab veelgi oma investeeringuid," rääkis Ligi. Avaliku sektori investeeringute osakaal SKPst kasvab tema kinnitusel 7,3%-le SKPst, mis on pea kolmandik kõikidest investeeringutest.

Suurimad investeeringud on kavandatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Investeeringutest umbes 71 miljonit eurot läheb riigimaanteede remondiks.

"Kuigi näeme juba sel aastal üha rohkem teedeehitusi, siis järgmisel aastal tuleb suurim teedeehituse aasta," lausus majandusminister Juhan Parts, kelle sõnul lisanduvad praegustele ehitustele veel näiteks Aruvalla-Kose teelõigu ja Tartu ringtee ehitus.

Kohalikud omavalitsused saavad tuleval aastal teede korrashoiuks 17,8 miljonit eurot, mis on üle 5 miljoni euro võrra enam kui sel aastal.

Parts rõhutas, et positiivne on ka see, et teadusarendus- ja innovatsiooniraha osakaalu tõstetakse järk-järgult. Avalik sektor panustab järgmisel aastal sellele 1% SKPst, mis on läbi aegade suurim summa.

Kasvab vaid alkoholiaktsiis. Rahandusministri sõnul kasvab eelarves maksutulude osakaal ning maksukoormus jääb suurusjärku 32%. Võrreldes 2011. aastaga on oodata maksuliste tulude suurenemist ning mittemaksuliste tulude vähenemist.

Ainsa maksutõusuna nähakse ette alkoholiaktsiisi tõstmist aasta alguses 5% võrra. Aktsiisiseaduse muudatuste rakendamine suurendab riigieelarve tulusid 2012. aastal ca 10 miljoni euro võrra.

"Põhjus pole pelgalt eelarveline, vaid ikkagi püüame alkoholi suhtelist kallidust mitte langeda lasta," selgitas Ligi valitsuse püüdu alkoholi tarbimist piirata.

Peaministri sõnul jäävad kõrgemate riigiametnike palgad külmutatuks ja nende tõstmine on lubatud ainult sisemiste ümberkorralduste arvel. Üldist palgatõusu üheski sektoris eelarves ette ei nähta.

Sotsiaalse kaitse valdkonna kulud suurenevad 190 miljonit eurot ehk 10%. Lisaks teise pensionisamba kuludele kasvavad järgmisel aasta 1. aprillist riiklikud pensionid 4,4% võrra. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul suurenevad väljamaksed kokku 7,2 miljoni euro võrra. Sotsiaaltoetused kasvavad kokku ligi 9,2 miljonit eurot.

Eelarve on puudujäägiga, kusjuures riigieelarve enda miinus on veelgi suurem kui 2,1% SKTst, mida valitsus loodab. Kahjuks lahendatakse juba mitmendat aastat seda puudujääki sellel teel, et ülejäägid on sotsiaalkindlustusfondides ehk kogume töötuskindlustusse raha rohkem, kui sealt välja makstakse. See on praeguse tööpuuduse taseme juures ebanormaalne käitumine nii sisulises kui ka finantsilises mõttes.

Põhiliselt kasvavad kulud on kogumispensioni teise samba maksete taastumine täies ulatuses. Teine teema on see, et raha, mida me sooja õhu müügist oleme saanud, on sel aastal tulu, järgmisel aastal kulu. Ma arvan, et see on äraelamise eelarve ja uut arengut selle pealt ei tule Eesti arengule tervikuna ega majanduse arengule. Jätkuvalt lapitakse auku kaudsete maksude tõusuga, mis eelkõige kiusab väiksema sissetulekuga inimeste eelarveid. Tarbimismaksude tõus tähendab neile ka maksukoormuse tõusu.

Eelarvest ma midagi suurt ja ilusat ei leia. Meil on järgmisel nädalal kindlasti omapoolsed ettepanekud esitada. Tõestame, et meie ettepanekud on paremad kui valitsusel. Kindlasti on meie tähelepanu all ka asjaolu, et natsionaliseeritakse töötajate ja tööandjate kokku pandud sotsiaalkindlustusfondide reservid, mis on sisuliselt neile mõlemale kindlustusele kahjulikud otsused. Valitsusel võimaldab see ehk tõesti odavamalt laenu saada, aga teisest küljest tähendab see riski. Kui neil ühel hetkel reserve vaja on, siis võivad nad seda valitsuselt mitte kätte saada.

Eelarves on mitmeid aspekte, mille üle tulevad tõsised vaidlused.