Soros ootab  katastroofi

Soros võrdleb toimuvat tuumareaktori südamiku sulamisega.

„Et toime tulla kriisiga, kus võimatu on saanud võimalikuks, tuleb mõelda mõeldamatut. Et toime tulla Euroopa võlakriisiga, on tungivalt vajalik arvestada võimalusega, et Kreeka, Portugal ja võib-olla ka Iirimaa ei suuda oma võlgu enam teenindada ja lahkuvad eurotsoonist. Sellise stsenaariumi puhul tuleb rakendada meetmeid, mis aitavad vältida kogu eurotsooni rahandusliku südamiku sulamist sarnaselt tuumareaktoriga. Eelkõige peavad olema kaitstud pangahoiused. Kui maksevõimetuse ja eurotsoonist lahkumise tõttu läheks 1 euro kaduma, mis on makstud sisse Kreeka panka, oleks 1 euro, mis on paigutatud Itaalia panka, hoobilt vähem väärt kui 1 euro ühes Saksa või Hollandi pangas. Tulemus oleks tormijooks kõigile võlakriisis riikide pankadele.

Lisaks tuleks pankrotis riikides hoida mõnesid pankasid elus, et ei kollabeeruks sealne majandus. Samal ajal tuleks rekapitaliseerida Euroopa pangandussüsteem ja anda selle juhtimine riikidelt üle Euroopale. Ja lõpuks tuleks hoolitseda selle eest, et teiste eurotsooni võlariikide võlakirjad on kaitstud nakatumise eest. (Viimased kaks nõuet tuleks ka siis täita, kui ükski riik ei ole maksevõimetu).

See kõik maksaks raha, aga praeguste kokkulepete taustal, milles eurotsooni juhid on jõudnud, selleks raha enam ei ole. Seega ei jää muud valikut, kui luua puuduvad komponendid ise: Euroopa rahandusministeerium, mis kehtestab maksusid ja suudab tänu sellele ka raha laenata. Selleks oleks vaja uut lepingut, mis muudaks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) täiemahuliseks rahandusministeeriumiks.

Selleks oleks aga vaja radikaalset meelemuutust, eriti Saksamaal. Saksa avalikkus usub siiani, et tal on valida, kas toetada eurot või mitte. See on raske eksitus. Euro eksisteerib, ja tänu selle seotusele ülemaailmse finantssüsteemiga, maailma rikkuste ja võlgadega, tähendaks euro lagunemine krahhi, mida ei suudaks summutada ei Saksa ega ükski teine institutsioon. Mida kauem Saksa avalikkusel selle kaine asjaolu mõistmiseks kulub, seda kõrgem saab olema hind, mida tema ja ülejäänud maailm maksma peab.“

Sorose arvates peaks Angela Merkel moodustama opositsiooniga euro päästmiseks uue valitsuse.

Peaksid kolm ülalmainitud riiki muutuma maksevõimetuks või eurotsoonist lahkuma, on Sorose hinnangul võimalik teha seda kontrollitult, finantseerides seda protsessi teiste eurotsooni riikide ja IMF-i poolt.

„See aitaks pealegi murda nõiaringi, milles on praegu kõik eurotsooni puudujäägiga riigid ja mis vähendab valitsuste säästupoliitika tõttu kasvuväljavaateid. Siiani on viinud see selleni, et investorid nõuavad ääretult kõrgeid intresse ja sunnivad sellega valitsusi omakorda vähendama oma väljaminekuid veelgi.“ Eurotsoonist lahkumine aitaks hädas riikidel tagasi saada konkurentsivõime. Juhul, kui riigid jäävad eurotsooni liikmeteks, aitaks EFSF kaitsta neil oma hoiuseid, IMF aitaks refinantseerida pangasüsteemi. „Nii või teisiti ei ole see Euroopa Liidu huvides, et need riigid alla käivad ja kogu globaalse pangandussüsteemi endaga kaasa tõmbavad.“

Euro päästmiseks on vaja uut lepingut ja see tuleb koostada kiiresti, kirjutab Soros. Kui lahendus on silmapiiril, muutub kergemaks ka olukord finantsturgudel. Pärast konjunktuuri tuntavat jahenemist võib mingist punktist suuremas osas eurotsoonist alata jälle majanduskasv.

Autor: Katri Soe-Surén