Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IMFi ressursid võivad jääda napiks
Kui maailmamajanduse olukord halveneb, võib Rahvusvahelise Valuutafondi praegune 384 miljardi dollariline laenuvõime jääda kõigi võimalike laenutaotluste rahuldamiseks liiga napiks, hoiatas IMFi tegevdirektor Christine Lagarde.
„Fondi usaldusväärsus ja sellega efektiivsus sõltub sellest, kui mõjusaks hinnatakse fondi võimalusi kõige mustema stsenaariumi korral,“ ütles Lagarde. Praegune laenuvõime võib paista piisav, kuid kahvatab sellega võrreldes, milline võiks laenuvajadus olla kõige halvemal juhul, vahendas agentuur Bloomberg.
2009. aastal reageerisid G20 riigid majanduslangusele IMFi ressursside kolmekordistamisega. Nüüd, kus Euroopa võlakriis ähvardab levida ja õõnestab maailmamajanduse toibumist, sai IMF ülesandeks oma ressursid uuesti üle vaadata.
„IMFil on piiratud vahendid selleks, et pidurdada kriisi eskaleerumist, kui see peaks levima Euroopa suurtesse riikidesse nagu Hispaania ja Itaalia,“ ütles Washingtoni Brookings Instituudi teadur ja New Yorgi Cornelli ülikooli professor Eswar Prasad. „Samas on arenenud riikide majanduslik ja poliitiline olukord praegu selline, mis muudab lisavahendite eraldamise IMFile väga ebatõenäoliseks,“ lisas ta.
IMF osaleb koos ELiga Kreekale, Iirimaale ja Portugalile antud abipakettides.
Agentuur Reuters vahendas, et halvimal juhul, kriisi levides, võib laenuvajadus IMFi hinnangul kasvada 840 miljardile dollarile.
Lagarde kordas Washingtonis IMFi ja Maailmapanga aastakoosolekul, et IMF on valmis oma liikmesriike aitama. Ühtlasi teatas ta, et fond vaatab üle oma laenuinstrumendid, et vajadusel arsenali täiendada.
BRICS riigid – Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika – teatasid, et on valmis panustama globaalse finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks IMFi või muude finantsinstitutsioonide kaudu. Hiina keskpanga juht Zhou Xiaochuan ütles aga nädalavahetusel, et midagi konkreetsemat on selle võimaliku abi kohta veel vara öelda. Euroopal tuleb esmalt käiku lasta 21. juuli tippkohtumisel kokku lepitud kriisimeetmed ning tugevdada euroala päästefondi.
Maailmapanga president Robert Zoellick ütles Washingtonis, et Euroopa ja USA suutmatus oma majandusprobleeme lahendada „võib anda hoobi kogu maailmamajandusele“, paisates kursilt ka praegu maailmamajanduse kasvu vedavad areneva turuga riigid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.