Võitja: hea koolitaja peab intrigeerima

Küsimustele vastab koolitusfirmade TOPi võitnud Merlecons ja Ko OÜ juht Tarmo Salumaa.

Kui suure osa teie koolitustest hõlmavad haridusasutuste koolitused? Üle poole koolitustest on tellinud üldhariduskoolid.

Kuidas klientide arvuga rahul olete? Klientide hulk on olnud suhteliselt stabiilne. Kõikumisi on ikka aeg-ajalt ette tulnud. Eks muidugi oleme ise tublid olnud, aga arvan, et teised on teinud ka palju vigu, mida meie oleme suutnud vältida.

Milliste vigade tegemist te vältida olete suutnud? Oleme olnud püsivad, stabiilsed. Tegutsemisaastaid on kokku juba 13. Mõni aeg tagasi räägiti, et koolitused kaovad üldse ära ja jäävad ainult konsultatsioonid, kuid meie pole seda kunagi uskunud, oleme ajanud oma asja.

Samuti oleme järjepidevalt tegelenud sisulise poolega ehk materjalidega. Paneme ise kokku koolitusi toetavaid raamatuid ja anname välja ka ajakirja.

Oleme püüdnud minna hästi praktilisele tasemele. Meie suund pole mitte üldised teemad, vaid spetsiifilised olukorrad. Me ei keskendu näiteks mitte sellele, kuidas koostööd üldiselt arendada, vaid kuidas saavutada koostöö mingis kindlas situatsioonis.

Milline on hea koolitaja? Ta peab olema intrigeeriv, et suuta inimesi teema üle juurdlema panna või loksutada nende mõttemaailma. Tal peavad olema sellised elementaarsed oskused nagu esinemis- ja suhtlemisoskus.

Koolitajale peab tema töö meeldima ja ta peab suutma sõltumata kliendi iseloomuomadustest teda mõista. Ta ei tohi klienti isegi kardina taga halvustada, vaid peab temast lugu pidama, et oleks võimalik probleemidele lahendusi leida.

Koolitaja peab olema intrigeeriv? Kõige hullem on, kui koolitatav jääb koolitusel magama. Koolitusest on kasu siis, kui inimesel jääb mõte pähe surisema. Las ta kas või pahandab, et näe, see rumal mees rääkis sellist asja. Hiljem võib keegi talle selgeks teha, et see jutt polnudki rumal, või jõuab ta ise selle mõistmiseni.

Kui mõni aasta tagasi võis ette tulla, et koolitatavad kurtsid ülekoolitatuse üle, siis kas nüüdseks on olukord muutunud? Oleneb, kas koolitatav tuleb koolitusele ise, temaga räägitakse koolitusele saatmine läbi või ta lihtsalt saadetakse sinna.

Enamasti puutume me kokku selliste klientidega, kes oskavad oma emotsioone kontrollida.

Viisakas inimene ei näita välja, kui talle koolitus ei meeldi? Õppeprotsessis on ju konflikt alati sees: inimene peab muutuma, ta muretseb, kas ta saab hakkama, ega ta ei tundu uute teadmiste rakendamisel algul kohmakas ja milliseid hinnanguid talle selle põhjal antakse.

Õppimine pole alati seotud õnnetundega, vaid sellega kaasneb ka palju negatiivseid emotsioone. Õnnetunne tekib alles siis, kui õpitut õnnestub edukalt rakendada. Meenutage kas või autokoolis käimist. Kursuste läbimine ei tähenda sugugi ainult positiivseid tundeid, õnnetunne tekib tavaliselt alles siis, kui load kätte saadakse.

Kui konflikti pole, siis milleks koolitust üldse vaja on? On muidugi teemasid, mis on pehmemad, ja selliseid, mis nõuavad osalejate käitumise muutumist.

Ma näen sageli, et osalejad pole kõige kuulduga nõus, aga me üldse ei pahanda selle üle. Kui osaleja pähe istutada mõte, et on võimalik teistmoodi, siis avatud inimesed, kes julgevad edasi proovida, leiavad ise lahenduse.

Kui teha paaripäevaseid koolitusi, siis polegi võimalik kohe näha, et inimene on muutunud.

Kuidas selle aasta majandustulemustega rahule jääte? Aasta kulgeb normaalselt.

Kuidas hindate, kas suurtel koolitusfirmadel on lihtsam või keerulisem tegutseda kui väikestel? Pole kunagi tahtnud ettevõttena lihtsalt suuremaks saada, pigem on meie jaoks oluline paindlikkus. Tahame tegeleda loomingulise poolega.

Meie eripära on ka see, et me ei kasuta välislektoreid, töötame ise materjalid välja ja ise ka koolitame. Nii väldime olukorda, kus meilt koolituse tellinud klient on seda kusagil mujal sama koolitaja esituses juba kuulnud.