• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õpi kogemusest ja pea piiri

    Just selliste tõdemustega võiks lühidalt kokku võtta viimasel kümnendil panganduses toimunud kahte väga olulist standardite muutust. Erialainimeste hulgas tuntakse neid uusi standardeid Basel 2 ja Basel 3 nime all. Milles need seisnevad ning mis on nende mõju pankadele ja nende klientidele?
    Kogemusest tuleb õppida. Basel 2 rakenduse ajal olid pangad kaotamas võitlust finantsturgude võlakirjadega hea kvaliteediga ettevõtete krediteerimisel. Hea kvaliteediga ehk madala riskiga ettevõttele laenamisel pidid pangad kasutama enda omakapitali sama palju kui kõrge riskiga ettevõttele laenamisel.
    Omakapitali hind on panga üks olulisemaid kuluartikleid. Basel 2 nime all pakuti välja raamistik, milles pank võib heade laenude andmiseks kasutada vähem omakapitali kui seni. Aga seda ainult tingimusel, et sarnastelt laenudelt on pank minevikus saanud vähe kahjusid.
    Seega pidid pangad tõestama, et nad suudavad hinnata laenude kasumlikkust. Pangad pidid pidevalt koguma andmeid laenude edukuse kohta ning nende alusel koostama laenude keskmiste kahjude hinnanguid. Raamistik nõudis, et kõik hinnangud põhineksid mineviku kogemusel. Kuivõrd statistika pidi olema üks suuremaid valesid, siis lõid standardite loojad selged reeglid.
    Näiteks üle 90 päeva maksega hilinenud klient on ebaõnnestunud klient, sõltumata muudest aspektidest. Ebaõnnestunud klientide näitajad (omakapitali osakaal bilansis, varasem maksekäitumine jmt) kujundavad pankade riskihindamise mudeleid nõnda, et sarnaste näitajatega klientide kulu pangale kasvab.
    Basel 2 raamistik sisaldas veel palju muudki. Näiteks nõuti pankadelt suuremat avalikustamist ning sätestati koostöö järelevalvega. Basel 2 peamiseks rõhuasetuseks oli siiski kogemusest õppimine. Oma erinevate astmetega tekitas Basel 2 olukorra, milles põhjalikum mineviku uurimine võimaldas kapitalikulu järjest rohkem vähendada. Basel 2 lähendas pangandust kindlustusele.
    Näiteks kõik Subaru kliendid teavad, et tingituna automargi populaarsusest kiire sõidu harrastajate hulgas on selle brändi kindlustusmaksed pigem kallid.
    Analoogselt võib juhtuda, et olles enda arvates hea laenuklient, sarnanevad teie kui kliendi olulisemad karakteristikud hoopiski segmendiga, kellega pangad on raha kaotanud.
    Mida teha selle vältimiseks? Kõige olulisem on oma seniste kohustuste korrektne teenindamine - mineviku võlg on üks tugevamaid tulevase ebaõnnestumise ennustajaid.
    Tasub piiri tunnetada. Viimane majanduskriis pani regulaatorid tõsiselt tegelema pankade tugevdamise meetmetega. Praegu loodav Basel 3 raamistik ei muuda Basel 2 põhireegleid, ent nõuab tugevat panga omakapitali ja likviidsuspositsiooni.
    Pangad on aktiivselt kasutanud raha lühiajalist sisselaenamist ja selle pikaajalist väljalaenamist. Näiteks ühte ebaõnnestujat, Northern Rocki, kiideti selle mudeli efektiivse kasutamise eest, kuni sisselaenatud lühiajalisi ressursse ei õnnestunud asendada teiste lühiajaliste ressurssidega ja pank suleti.
    Teine oluline nõue puudutab omakapitali. Tõenäoliselt on pankade suhtehaldurid üle kogu maailma miljoneid kordi põhjendanud oma klientidele eitavaid laenotsuseid sõnadega: "Teie omakapital pole piisav". Nüüd ütlevad regulaatorid seda pankadele.
    Hiljuti tehtud Euroopa pankade stressitest, mille Eestis tegutsevad neli suuremat panka gruppide tasemel edukalt läbisid, mõõtis just omakapitali piisavust.
    Mida see klientidele tähendab? Kuivõrd omakapitali hind on pangale üks suuremaid kuluartikleid, viib omakapitali suurendamine paljudes nõrkades pankades kulude tõusule, mis omakorda võib tähendada klientidele laenuintressi tõusu. Seda võib pidada turvalise tuleviku hinnaks. Samas ei pruugi see aga nii juhtuda.
    Näiteks Basel 2 rakendamisel ennustati kadu keskmistele ja väikestele pankadele, kes ei jõua kogemusi numbritesse piisavalt efektiivselt tõlgendada. Nii see siiski ei läinud. Lisaks võimsale finantsmatemaatikale ning sellest saadud madalale hinnale mõjutavad kliente endiselt usaldus panga vastu ja hea teenindus.
    Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles majanduskonverentsil Äriplaan 2012, et praeguse tootmisbaasiga ei ole tööstustel enam võimalik mahtu suurendada, samas on keskkond investeeringute tegemiseks soodne.
    Mülleri sõnul on Eesti tööstuste toodangumaht ja eksport tugevalt kasvanud ning tootmisvõimsuste kasutamiselt on tööstused jõudnud kriisieelsele tasemele.
    "Kui ettevõtted tahavad oma tootmist edasi suurendada, siis olemasolevalt baasilt seda enam teha ei saa," kinnitas Müller. "Aeg on hakata tootmist laiendama."
    Ettevõtetel, kellel on kindel tunne ja hea äriplaan, on Mülleri ütlusel õige aeg mõelda laienemisele. Intressitase laenukapitali kaasamiseks on Mülleri väitel praegu suhteliselt odav, samuti on tööjõuturul Eestis praegu veel piisavalt paindlikkust. "Ilmselt on lihtsam laieneda praegu kui järgmise kasvukõvera keskpaigas," leidis Müller.
    Tööstuse ekspordivõimekusest rääkides ütles Madis Müller, et Eesti majanduse taastumine on toimunud tööstustoodangu ekspordist, kuid lähiaastatel ekspordi panus SKPsse väheneb.
    Tema sõnul kukkusid majanduslanguse ajal kõik valdkonnad kolinaga. Taastumine on toimunud tööstuse pinnalt, mille toodang on läinud eksporti. Sisenõudluse ja -tarbimise panust SKP kasvu hindab Müller tagasihoidlikuks.
    "Eesti tarbija panus muutub suuremaks, ekspordi panus väiksemaks," lisab ta. "Eksporti hakkab pärssima majanduskasvu aeglustumine väljaspool Eestit. Selgelt on näha, et esimene põrge, mis majanduskriisi põhjast tuli, on läbi."
    Sisetarbimise kasvule annab aga lootust, et viimastel aastatel on hoiused kasvanud, sealhulgas majapidamiste hoiused. "Eesti tarbija on järgmisel kahel aastal valmis võtma üle kasvumootori rolli ja sisetarbimise kasv võiks olla isegi suurem kui ekspordi kasv," leiab Müller.
    Autor: Meelis Mullaste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Siim Tammer: hunt börsinahas – miks börsitehinguid iseendaga tasub vältida
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Laulja Lauri Liiv: loodan, et enam kunagi ei pea suvaliselt valitud korteriomanikud kohtus kogu maja eest vastutama
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.