Riik investeerib kolmandiku võrra enam

"Riik jätkab majanduse elavdamist investeeringumahu suurendamisega, mis toob kaasa ka olulise tööhõive kasvu," sõnas peaminister Andrus Ansip eile 2012. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel riigikogule.

Põhjust rõõmustamiseks on IT-ettevõtetel, sest üleriigiline info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) investeeringute eelarve kasvab tuleval aastal poole võrra ehk ulatub ligi 24 miljoni euroni. Eelarvet kasvatavad peamiselt kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva kaitseväe IKT-seadmete soetamine ja renoveerimine.

"Minu arvates on see igati hea uudis," kommenteeris IBM Eesti OÜ riigisektori müügijuht Andres Nurme. "Tuleb tasa teha masuaastate kokkuhoitud summasid, sest esimene asi, mis nulli tõmmati, olid investeeringud."

Nurme hinnangul elavdab see samm kindlasti IKT-sektorit. "Kui see investeering on 50% suurem, siis jõuab 50% rohkem raha turule ning see mõjutab ettevõtete tulemusi," lausus Nurme.

Riigiinvesteeringud on müügijuhi sõnul üsna oluline äritegemise sektor.

"Kuigi on ka firmasid, kes avaliku sektoriga peaaegu üldse tegemist ei tee, siis on see siiski pigem erand. Enamik üritab osa saada ka riigisektori välja pakutud investeeringute kavast," ütles Nurme.

Samas võiks Nurme meelest rõhku panna ka olemasolevate püsikulude optimeerimisele ja vähendamisele, rakendades uusi lahendusi. Tema hinnangul on meil eri põhjustel väga palju tehnoloogilist taaka, mille ülalpidamine on küllaltki kallis. Kogukulu tuleks oluliselt odavam, kui see vahetada välja tänapäevasema tehnoloogia vastu.

Suurima investeeringute mahu moodustavad maanteeameti teedeehituste projektid summas 188 miljonit eurot. Suurim osa investeeringutest ehk ligikaudu 71 miljonit eurot läheb riigimaanteede remondiks, mille peamised teeobjektid on Aruvalla-Kose teelõik 26 ,4 miljoni ning Pärnu ümbersõidu ehitamine 17,3 miljoni euro eest.

Teedeehitaja erinevust ei näe. Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens investeeringu suuruse peale ei üllatu. "Ma ei oska sellele uudisele uudisväärtust anda. Umbes samasugune summa oli plaanis ka sel aastal investeerida," sõnas ta. Pertensi hinnangul on investeeringu suurus püsinud samal tasemel kolm-neli viimast aastat ning küsimus on lihtsalt selles, kui suur osa sellest mingil konkreetsel aastal ära suudetakse kasutada.

Siiski nentis Pertens, et kindlasti mõjub igasugune investeering teedesse, kas siis sama suur kui sel aastal või mitte, majandusele positiivselt.

"Aga öelda, et me selle aastaga rohkem raha investeerime ja see oluliselt rohkem majandust peaks elavdama, seda ma ettevõtja poole pealt ei näe," ütles ta.

Sotsiaaldemokraadid seavad 2012. aasta riigieelarve menetlemise käigus esiplaanile Eesti inimeste heaolu, mitte makromajandusliku statistika.

Vägisi tuli (Ansipi riigikogule tehtud ettekannet kuulates - toim) pähe sõna "suurustlev". Jäi mulje, et järgmisel aastal saab Eesti riik mitte ainult korda, vaid lausa valmis. Suurustatakse isegi sellega, et pensioni tõstetakse koguni 4,4 protsendi võrra. Teisalt lubaks pensioniindeks tõsta pensioni 5,4 protsenti. Kutsun valitsust üles loobuma enesekiitusest ja kelkimisest vähemasti ajal, kui maailmamajanduses toimuvad tormilised protsessid ja käiku võivad minna riskistsenaariumid.

2012. aasta riigieelarve peaks leidma lahenduse päästjate, politseinike ja õpetajate palgatõusule ning kohalike omavalitsuste olukorra parandamisele. Inimestele on olulised sisejulgeolek, haridus ning avalikud teenused. Kahjuks ei ole selles vallas ühtegi edusammu näha - päästjate ning politseinike palgatõusuks eelarve raha ette ei näe, samuti ei ole leitud raha õpetajate palgatõusuks. Küsimus on prioriteetides.

Eelarve juures arvestatakse märkimisväärsete maksutuludega: kasvama peaks nii füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu kui ka käibemaksu laekumine. Kuulates ühelt poolt valitsuse kurtmist maailmamajanduse kasvu väljavaadete halvenemise üle ja teisalt saades riigikogus menetlusse ülimalt optimismi täis kohaliku eelarve, tekib paratamatult kahtlus, kas maksutulude planeerimisel on ikka reaalset elu arvestatud.