Maailma kalleimad tehnoloogiafirmad

Neljapäeval tõusis maailma kalliduselt neljandaks ja tehnoloogiafirmadest teiseks ettevõtteks IBM, mille turuväärtus kerkis 214 miljardi dollarini. Ühe õnn on teise õnnetus ja nii saimegi olla tunnistajaks, et veel 2010. aasta algul maailma kalleim tehnoloogiafirma olnud Microsoft on taandunud kolmandaks, kelle turuväärtus on kukkunud 213,2 miljardi dollarini.

Kunagi ise maailma kalleima tehnoloogiafirma tiitlit hoidnud IBM tõusis Microsoftist mööda esmakordselt pärast 1996. aastat, kuid esialgu on veel raske uskuda, et firma võiks lähiajal enda kunagi omatud tiitli taastada, sest Apple’i 362 miljardi dollariline väärtus on enam kui kolmandiku võrra IBM-ist suurem. Ühtlasi on Apple’i puhul tegu maailma kõige kallima ettevõttega.

Jättes Apple’i ja tema muljetavaldava ja palju räägitud edu kõrvale, tasub tähele panna, millega IBM on viimase kümne aastaga hakkama saanud. Firma tegevjuht Sam Palmisano müüs IBMi personaalarvutite haru kuus aastat tagasi, et keskenduda äriklientidele suunatud tarkvarale ja teenustele.

Kunagi maailma suurima arvutitootjana tuntud IBM müüs 2005. aastal enda personaalarvutite haru hiinlaste Lenovo Groupile maha. Pärast seda on IBM investeerinud üle 25 miljardi dollari tarkvara, arvutiteenuste ja konsulteerimisäri arendamiseks.

Palmisano on ettevõtet igati edukalt juhtinud, sest firma kasum aktsia kohta on tõusnud viimased 30 järjestikust kvartalit ning meeles peab pidama, et sinna sisse jäi ka rängim majanduslangus pärast Suurt Depressiooni. Alates 2001. aastast on IBMi käive kasvanud 20%, samas kui firma 426 000 pealise töötajaskonna kulud on praktiliselt muutumatuna püsinud. Ja kui 20% kasv 10 aasta peale võib Apple 90% aastase kasvu kõrval tunduda tühine, siis 2001. aastal oli IBM juba maailma suurim arvutite tootja, samas kui Apple alles avalikustas iPodi.

Samal ajal on endine hiid Microsoft järjepidevalt langemas. 2000. aasta jaanuaris oli Microsoft kolm korda rohkem väärt, kui IBM ja sama aasta juulis saavutas rekordilise turuväärtuse – 430 miljardit dollarit. 2009. aasta börsi põhja ajaks oli Microsofti väärtus kukkunud 135 miljardi dollarini.

Microsoft teenis viimasel finantsaastal 60% käibest Windowsi ja Office’i müügist ja paljud aktsionärid küsivad, mis edasi saab. Otsingumootoriga Bing teenitakse jätkuvalt kahjumit, kuigi serverite tarkvara, Office’i ja meelelahutusharu suurendasid käivet. Lisaks on löödud käed Nokiaga ja lõpuks ometi loodetakse kanda kinnitada nutitelefonide turul, kuid analüütikute sõnul ei saa see haru kunagi nii kasumlikuks kui arvutite äri.

Microsoftil on häda ka aktsiaga. Aasta algusest saadik on väärtpaberi hind kukkunud ligi 9% ja kuigi firma tõstab taas dividende, nurisevad aktsionärid, et 50 miljardi dollarilisest rahahunnikust võiks väljamakse veelgi suurem olla. Sama ajaga on Apple’i ja IBMi aktsia tõusnud üle 20%. Kuigi Apple ei maksa dividende, siis paljuski peetakse seda veel kasvuaktsiaks ja nurin selle koha pealt puudub. IBMi dividenditootlus on küllaltki lahja, kuid firma on aktsiate tagasiostmisega suutnud aktsia hinda kergitada ja juba sealt tuleb korralik lisa investoritele.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California