Swed: tunneme Eesti turgu kõige paremini

Viimast muutust Swedbanki tippjuhtkonnas jäävad eestlased mäletama Erkki Raasukese lahkumise kaudu. Kuidas Te Erkkit iseloomustate?Erkki on väga intelligentne, tõeline professionaal. Ta on tulemustele orienteeritud, energiat tulvil ja väga pühendunud. Ma siiralt imetlen teda.On hea, kui inimesed on erineva taustaga. Erkki pikk töökäik Hansapangas tõi meeskonda erineva perspektiivi, mis tuli ainult kasuks. Oma kompetentsipagasiga suudab ta panustada väga eri viisidel, ükskõik mida ta siis ka nüüd teha ei otsusta.

Miks olid muudatused juhtkonnas vajalikud?Juhtkonna koosseis järgib majandustsüklit samamoodi nagu kogu ettevõtlus. Erinevates situatsioonides on vaja erineva profiili ja kompetentsiga inimesi.Praeguseks oleme Baltikumis väljunud finantsvõimenduse vähendamise faasist ja siseneme rahulikumasse majandustsüklisse. Siiski  arvan, et kasv tuleb madalam, kui me lootsime.Oleme Swedbankis viimase kahe aasta jooksul läbi teinud  palju muutusi. Mitte ainult finantsvõimenduse vähendamisel ja probleemsete varadega tegelemises, vaid oleme muutnud ka juhtimismudelit.See on olnud väga intensiivne period ja on täiesti loomulik, et mõned inimesed saavad (juhtkonnas - toim) uue vastutusala ja teised ütlevad, et nad peavad nüüd aja maha võtma. Seega ma ei näe seda millegi dramaatilise, vaid loomulikuna.

Milline hakkab Swedbank nüüd Baltikumis välja nägema?Kahtlemata jätkab Swedbank Baltikumis tegutsemist. Me oleme siin, Eesti, Läti ja  Leedu on Rootsi kõrval meie koduturud. Oleme selja taha jätnud aja, kui vaatasime Baltikumi ja Rootsit eraldiseisvatena. Meil on kindel strateegia, kuidas me tegutseme koduturgudel: kui räägime toodetest, teenustest ja nende pakendamisest, siis vaatame nelja turgu üheaegselt.Samas arvestame erinevusi Eestil, Lätil ja Leedul, sest nendel turgudel on kohati teistsugused vajadused, erinevad arengufaasid ja struktuurid. Meie kohalikud pangad tegutsevad küpsematel turgudel, eriti Eestis.Seega järgmine asi on mõelda selle üle, mida tähendab tegevus normaliseeritud olukorras;  turul, kus majandus hüppeliselt ei kasva või ei kahane. See on väljakutse.

Kuid väljakutsed tulevad ka eurotsoonist ja USAst. Kuidas see meid mõjutab?Me ei näe seda Eestis veel kuigi palju. Me jälgime toimuvat üksikasjalikult ja töötame pangas erinevate stsenaariumitega. Peamine stsenaarium on see, et ees on ootamas aeglase kasvu periood. Me seisame oma klientide kõrval ja arutame majanduse olukorda ja arengustsenaariume konkreetse kliendi seisukohast, et ühiselt aru saada, millised võiksid olla parimad valikud nii kliendile kui pangale.Meie edaspidine strateegia on eristuda kliendikesksusega, olla näoga kliendi poole enam kui me kunagi varem oleme olnud. See on osa Swedbanki geneetilisest koodist, et me oleme kohalik pank, töötame kohalike klientidega ja meil on oma kindel roll kohalikus kogukonnas ja ühiskonnas laiemalt.Kestlikkus on muutunud moesõnaks, aga pangas on see teema rohkemat kui vaid mööduv mood, see on väga oluline. See tähendab, et me peame kohtuma oma era- kui äriklientidega ja mõistma, millises olukorras nad on finantsiliselt, kuhu nad tahavad jõuda, mis juhtub edasi ja kuidas me saame neil aidata muutusi majandustsüklis aidata lahti mõtestada ja prognoosida Seega meie suhe muutub partnerlussuhteks ja ma arvan, et selles kestlikkus seisnebki.Olles pank, eriti olles suur pank, on sul ka kohustused antud riigi ees. Sest me pole midagi väärt, kui me ei ole vastupidava ja paindliku organisatsiooniga kasumlik pank. Seega tuleb meil ka palju sisemist tööd teha.

Teil on Eestis mitmeid suurkliente nagu Väätsa Agro ja Baltika, kellel on probleeme laenude tagasimaksmisega. Kui kaua olete veel valmis neile vastu tulema?Saan aru, mida te vastuseks ootate. Minu roll pangas on kindlustada, et meil on Eestis, Lätis ja Leedus õige kompetentsiga inimesed ning jälgitakse häid tavu ja kokkulepitud protseduure. Aga konkreetsete klientidega tegelemine on kohaliku panga enda – antud juhul Priit Perensi ja tema inimeste – kanda.Kui vaadata kliendisuhteid pikaajalistena, on väga oluline, et meil on saneerimisvõimekus. Laenukohustuste restruktureerimine on alati parim lahendus, sest see aitab kliendil tõusta uuesti jalgadele ja aitab ka panka. Aga samas on muidugi ka igal asjal piir.

Teisalt on teil piisavalt huvitavaid ja paljulubavaid projekte?Ma arvan küll. Ja me oleme äritegemiseks avatud. Me võiksime praegusest tunduvalt rohkem finantseerida.

Kui palju puutusite oma varasemas töös Baltimaadega kokku?Ma olen olnud Baltimaadega seotud üle viieteistkümne aasta. 90ndate keskpaigas olin ma Swedbank Marketsis vastutav finantsturgude eest ja tegelesin ühe regioonina ka Baltimaadega. Esimest korda tulingi siia 90ndate keskel ja esimesena Eestisse. Külastasin eri panku ja päeva viimane kohtumine oli kolme mehega Hansapangast.See oli nii muljetavaldav, et see tunne pole minust tegelikult kunagi lahkunud. Nad olid nii kirglikud ja innukad selles osas, mida nad tahtsid saavutada. Nad olid ettevõtlikud, kuid suutsid ka tulevikuarenguid ette näha. Nad nägid internetipanga tulekut ja suutsid vahele jätta mitu sammu, mida arenenud turgudel tuli läbi teha. Neil oli tugev visioon nii pangast kui riigist, mida nad aitasid üles ehitada.Ja seejärel käisin siin sageli erinevates rollides. Oma viimases ametis siseauditi juhina auditeerisin ka Eesti, Läti ja Leedu Swedbanki tegevust ning käisin siin veelgi tihedamini. Seega olen töötanud koos Priit Perensiga aastaid. Esimest korda kohtusin temaga aga 1995. aastal Eesti Investeerimispangas.

Seega pole küsimus, miks pole Baltimaade juht ise Balti riikidest pärit, asjakohane?Jah. Ja ma arvan ka, et ametil ei ole rahvust, vaid oluline on, et su profiil oleks sobilik selleks, mida parasjagu teha tuleb.

Kas seda ametikohta oli raske vastu võtta? (Naerdes) Ei. Ma olin väga põnevil. See on oluline töökoht. Siin on palju väljakutseid, kuid inimesed siin kolmes kohalikus pangas on väga tarmukad. Ma arvan, et peale põhilise finantskompetentsi on oluline, et me suudame  uuesti elustada pühendumuse, kire ja et inimesed hakkavad jälle uhkust tundma selle üle, et nad töötavad pangas.

Kas Te tunnete, et Tallinna töötajaskond on motiveeritud?Ma loodan seda, aga seda on alati väga raske öelda. Oleme saanud viimasel ajal väga head tagasisidet klientidelt. Sammud, mida oleme teinud, et muutuda veelgi kliendile orienteeritumaks, eeldavad teistsugust tööd kliendiga. Ma loodan, et see tõstab ka töötajate motivatsiooni ja nad mõistavad, kui suurepärane töökoht Swedbank on.Teisalt saan ma aru, et pärast kõike olnut on vaja hinge tõmmata ja sageli on just tellerid – inimesed eesliinil – need, kes seisavad silmitsi kõigi reaktsioonidega. Nemad kohtuvad igapäevaselt klientidega ja neil tuleb sageli selgitada asju, mida nad ei ole ise saanud kunagi mõjutada. Seega on see ametikoht vägagi väljakutset pakkuv, kuid just eesliin on see, milles panga põhiolemus avaldub.

Kas boonussüsteem Baltimaades erineb Rootsist?Enam mitte, sest nüüd on meil neljal koduturul ühtlustatud süsteem. Meil on ühised tööpõhimõtted, juhtimismudel ja kompensatsioonisüsteem.

Mis on olulisim asi, mida Te tahate Baltimaades ära teha?Ma tahan kindlustada, et me oleme pank, kes tegutseb kestliku mudeli alusel, mis viib meid läbi majandustsükli. Teiseks, et me oleme pank, mis on oma kliendi lähedal. Selles vallas tuleb tõesti tööd teha, et mõista, mis seisus su kliendid on, et aidata neil tulevikuvaates teha õigeid valikuid.Me peame oleme ka kasumlikud. Me vajame häid, tõhusaid ja turvalisi protsesse ja prognoosivõimekust. Ja siis ma muidugi tahaks, et inimesed, kes Swedbankis töötavad, tunnevad selle panga üle uhkust. (Mõtlikult) Ma arvan, et see on väärtuste kogum, mis on meile oluline  ja millesse ma usun. See kajastub ka viisides, kuidas me töötame nii teineteisega organisatsiooni siseselt, klientidega, suhtleme valitsuste liikmetega ja poliitikutega. Me kohtume regulaarselt valitsusesindajatega, sest praeguses muutuvas majandusolukorras on info- ja kogemuste vahetus esmatähtis. Usun, et just kestliku panganduse eest seismine, mitte pelgalt finantstoodete pakkumine, on see, mida meie kliendid ja partnerid meilt ootavad. 

Eestis on üks väike Hansapanga endiste omanike poolt asutatud pank.Jah. LHV?

Just. Ja nad on öelnud, et nende tugevus on see, et nende omanikud on eestlased ja et nad mõistavad eestlasi paremini. (Jõuliselt) Ei ole mitte kedagi, kes mõistaks siinset turgu paremini kui Swedbank. Me oleme läbi aastate püsivalt talletanud teadmist, kasvanud, me oleme siia paigutanud raha, investeerinud nii inimestesse kui ka oskustesse. Ma arvan, et me oleme kinnitanud oma pikaajalist seotust ja olnud aktiivsed kõigis segmentides. Ei ole nii, et kui turusituatsioon on ebasoodsam ja keeruline äri juhtimise jaoks, siis me muutume väikeseks nišitegijaks. Me ei tee seda. Meil on selle riigi ja oma klientide ees kohustus ja me teame seda.Samas on tuhandeid (pangandust puudutavaid – toim) regulatsioone, mis tulevad eri suundadest ja selleks, et neist üle käia, et mõista, mida need tähendavad näiteks telleri jaoks ja mida tähendab vastutustundlik pangandus praegu sündivas uues regulatoorses raamistikus, on vaja kompetentsi. Praegu on see (seadusandluse muutmine – toim) veel kõik alles alguses. Swedbanki jaoks on väga oluline, et me oleme finantsgrupp, mis suudab kõrgelt kompetentseid inimesi ligi meelitada. See võib osutuda väiksema panga jaoks keeruliseks.Aga samas jälle pole paha, kui mõni uus tegija tuleb turule. Konkurents ei ole halb asi ja on edasiviiv jõud.

Birgitte Bonnesen Sündis 1956. a Taanis.Taani kodanik, elanud 1987. aastast Rootsis.EMBA kraad Stockholm School of Economicsist ja MA Århusi ärijuhtimise koolist.Töötanud Swedbankis üle 20 aasta. Olnud mitmetel juhtivatel ametikohtadel suunaga  korporatiivpagandusele. Alates 2009. aasta veebruarist kuni augustini 2011 töötas siseauditi juhina. Alates augustist Swedbanki Balti panganduse juht.Abielus, 21aastane poeg.