Fassaadivärvide uus põlvkond ilmastikukindlam

SIA Caparol Baltica Eesti filiaali Põhja-Eesti konsultandi Eiko Roosimägi sõnul peetakse fassaadivärvi elueaks 10-15 aastat, parimate toodete puhul võib õigesti paigaldatud värvikihi eluiga küündida lausa 25 eluaastani. "Selleks, et värv fassaadil püsiks, on tähtis valida õige toode, arvestada keskkonnaga, milles värvitav hoone asub ja ilmastikumõjude aktiivsusega antud piirkonnas. Teha tuleb kõik nõutud ja vajalikud eeltööd enne värvimist ning loomulikult vajab ka värvitud fassaad korrektset hooldamist," loetles ta.

Silikaat või silikoon? Roosimägi sõnul kasutatakse fassaadide rekonstrueerimisel üha enam uuendatud tooteid, mis peavad ilmastikuoludele kauem vastu. "Seega on silikoonvaikvärvide kasutamine meie toodete seas viimaste aastatel tunduvalt kasvanud, ehkki hind on praegusel keerulisel majanduslikul perioodil paljude inimeste jaoks tugev vastuargument," märkis ta.

"Fassaadivärvi ostes kehtib üldjuhul reegel: mida kallim, seda parem," arvas Roosimägi ja kinnitas, et kuigi klassikalised lahendused on soodsamad, ei ole hinnavahe uute värvitüüpidega võrreldes kaugeltki nii suur, kui kardetakse. "Võtame näiteks eramu fassaadimahuga 200 m2. Sellise mahu juures kujuneb klassikalise dispersioonvärvi ja isepuhastuva omadusega silikoonvaikvärvi hinna erinevuseks terve fassaadi kohta vaid ligikaudu 45 eurot. Kui võtta arvessse ka fassaadi värvimise töö maksumus, võib see summa olla vaid 2% kogu fassaadi värvimise maksumusest," tõi ta näite. "Uute CCC-efektiga või NQG-struktuuriga silikoonvaikvärvide eluiga võib aga olla pea kaks korda pikem kui klassikalistel dispersioonvärvidel," lisas ta.

"Silikoonvärv on küll polümeervärviga võrreldes pea 20% kallim, ent eelistame seda üha enam, kuna värv ei määrdu nii lihtsalt ja tal on hea isepuhastusvõime," rääkis Urmo Liiva Renor Grupp Fassaadid OÜst. Polümeervärv peaks tema sõnul probleemideta peal püsima kuni kümme aastat, silikoonvärvi puhul võib arvestada ka topeltajaga. "Silikoon on hea auruläbitavusega ja ehkki näiteks silikaatvärv jätab pealtnäha sarnase tulemuse, kipub fassaad laiguliseks minema," märkis Liiva.

Ilma tuleb hoolikalt valida. Akzo Nobel Baltics ASi tootejuhi Herki Tombergi sõnul on tänapäevased värvid universaalsemad, lubi- ja silikaatvärv ilmastiku osas kapriissemad. "Lupja ja silikaati on meie esiisad kasutanud sadu aastaid - seega sobivadki need "hingava" konstruktsiooniga hoonetele, mis lubavad ruumi niiskusel hästi välja aurustuda. Tänapäevaste värvide puhul võiks aga esile tuua nende head veehülgavust," märkis Tomberg. Ka toonivalik on tänapäevaste värvide puhul laiem, kuna lubi- ja silikaatvärvi leeliseline keskkond piirab kasutatavate pigmentide hulka.

Värvide vastupidavus sõltub lisaks värvitüübile ka õhu saastatusest ning fassaadi avatusest päikesele ja vihmaveele, selgitas Tomberg ning lisas, et ehkki vihm peseb aja jooksul mineraalseid värve rohkem maha, on nendega lihtsam parandustöid teha. "Lubi- ja silikaatvärv pigem vananevad ja luituvad, ent orgaanilised värvid pahatihti jälle kooruvad maha," märkis ta.

Kõige suurem risk Tombergi sõnul ongi värvimistööde puhul ilmastik. "Parim värvimisilm on 20-25 kraadi, pilvealune ja putukavaba. Meie kliimas on parim aeg maist septembri keskpaigani. Oktoobris võib aga õhuniiskus olla liiga suur, lõpuni kuivamata värvile ei tee head ka meie sügisele omane udu," rääkis ta. Kui soojakraade on värvipurgile märgitud ideaaltemperatuurist vähem, tuleb arvestada pikema kuivamisajaga. Samas pole värvimistöödeks sobilik ka 30 plusskraadiga suvepäev.

"Materjalitootjate sõnul ei tohiks värvimistöid madalama temperatuuriga kui +5 kraadi, ent ehitajad lähevad sageli riskile ja fassaaditöid tehakse ka 0 kraadi piiril," märkis Liiva.

Hea tulemuse saavutamiseks on oluline aluskihi kvaliteet. "Aluskiht peab olema ühtlane ja sile, võrgu ja armeeringu paksus 4 millimeetrit. Silikoonkrohvi puhul tuleb kasutada kindlasti ka aluskrunti," märkis Liiva. Fassaadi sokliosas kasutatakse enamasti sama värvtüüpi, tuleb vaid jälgida, et sokkel ehitataks maapinnast 2-3 cm kõrgemale, vastasel juhul on kahjustus kiire tulema. Värvi püsimise seisukohalt on tema sõnul kriitilised kohad aknaplekkide ümbrus ja parapett, mis tuleks erilise hoolega ette valmistada.

Eeltööd puhastusest kruntimiseni. Roosimägi sõnul võib sõltuvalt värvitava pinna olukorrast eeltöö piirduda vaid aluspinna mustusest puhastamisega. Ekstreemsemate olukordade puhul tuleb aga eemaldada pea kogu fassaadivärvi kiht ja pehmed krohvikihid ning teha krohviparandus ja tasandamistööd.

"Pragudega ja mõranenud fassaadid nõuavad erikohtlemist, et vähendada pragude uuesti tekkimise võimalust. Erilist töötlust vajavad ka vetikate ja hallitusega kaetud pinnad," õpetas ta.

Üks tähtsamaid etappe, mida fassaadi värvimisel kindalasti vahele ei tohiks jätta, on kruntimine. "Kruntimine annab olemas oleva aluspinna ja uue värvikihi vahel vajaliku nakke, suleb aluspinna poorid ja seob endaga fassaadil olevad lahtised osakesed," selgitas Roosimägi.

Fassaadivärvidelt oodatakse üha pikemat püsivusaega ning vastupidavust karmides tingimustes. Arhitektid ja disainerid soovivad aga leida uusi lahendusi erksate ja tumedate toonide kasutamiseks fassaadidel.

Nende ootuste täitmiseks on arendatud välja täiesti uued sideained ja loodud uued toodete struktuurid. Parimad näited uutest lahendustest on CCC-efekt, mis tänu erilisele fotokatalüütilisele pigmendile annab silikoonvaikvärvidele isepuhastuva võime.

Fassaadivärvide viimaseks sõnaks on uudne struktuur, mida nimetatakse Nano Quartz Gitter ehk NQG-struktuuriks. Nanotehnoloogia on jõudnud ka värvitööstusesse: uus NQG-struktuur annab tootele uued kasutusvõimalused, laiendab oluliselt fassaadidel kasutatavate toonide gammat ja tõstab seejuures värvikihi vastupidavuse ilmastikutingimustele täiesti uuele tasemele.

Autor: Tea Taruste