Kuhu põgenevad investorid tooraineturgudelt?

Raivo Sormunen, Rainer Saad 04. oktoober 2011, 10:23

Maailmamajanduse probleemide taustal küsivad turud, kas toorainete pull on kaotanud sarved või ei jõua enam joosta?

Samuti on hakatud kahtlema väärismetallide – eelkõige kulla – ohutu investeeringu staatuses.

Kvartali lõpus kogesid suuri kaotusi lisaks aktsiatele ka toorained. Näiteks Reutersi Jefferies CRB Index, mis mõõdab 19 tooraine käekäiku, langes septembris 13%. See oli suurim kukkumine pärast 2008. aasta finantskriisi. Septembris kahanes hõbeda väärtus 21%, kuld odavnes 8,6%, toornafta 16%, Brenti naftasegu 8% ning vask ja kohv 7%. Siiski suutis kuld näidata kolme kuu kokkuvõttes 9% plussi.

Tugev dollar mõjub toorainetele halvasti. Tooraineturgudel kaubeldakse kõige rohkem USA dollarites. Kui dollari väärtus tõuseb, muudab see tooraine välismaistele ostjatele kallimaks. Sellepärast ei mõju tugev dollar hästi toorainete hindadele.

Möödunud nädalal kärpis Morgan Stanley 2012. aasta Brenti toornafta hinnaprognoosi 30 dollari võrra, nähes järgmisel aastal barreli hinnaks keskmiselt sada dollarit. JPMorgan ja Citi-group kärpisid augustis samuti Brenti toornafta järgmise aasta väljavaateid paarikümne dollari võrra, viidates nõudluse vähenemisele ning pakkumise suurenemisele, eelkõige seoses Liibüa naftatootmise taastumisega.

Kulla kohta öeldakse, et selle hind läheb üles mööda treppi ning tuleb alla liftiga. Kulla hinna kõikumine möödunud kuul 400 dollari võrra oli kõike muud kui ohutu varaklassi tunnus. Kuld jõudis septembri alguses kõigi aegade rekordini, kui ühe untsi eest olid investorid nõus välja käima 1923 dollarit. Kolm nädalat hiljem maksis unts 1535 dollarit ning oktoobri alguseks on kulla hind võtnud koha sisse 1600 dollari piirimail.

UBSi maavarade uurimustööde juht Dominic Schnider usub, et lühiajaliselt on kulla hinnal kukkumiseks ruumi, kuid pikaajalised trendid soosivad kulda. "Kuld võib lühiajaliselt kukkuda 1582 dollarini untsist, kuid meie hinnasiht 2000 dollarit ei ole muutunud. Fundamentaalsed faktorid, vaatamata kulla praegusele kõrgele hinnale, on ikka paigas," ütles Schnider.

Kulla hinnale mõjus eelmises kvartalis negatiivselt ka kauplemistagatiste tõstmine. CME Group, millele kuulub maailma suurim derivatiivide turg, kus kaubeldakse ka kullafutuuridega, tõstis 24. augustil tagatisenõuet 27% ning 23. septembril 21%.

USA Commodity Futures Trading Commission, mis reguleerib futuuride ja optsioonide turgu, teatas möödunud nädalal, et maavarade spekulatiivsete lepingute osakaal on kahe nädalaga kahanenud 24%. Dollaritesse ümber arvutatuna teeb see 34 miljardit. Kuhu on aga investorid põgenenud tooraineturgudelt?

Vastus on: valuuta- ja võlakirjaturgudele. Kui me näiteks vaatame USA kümneaastase võlakirja tootlust (mis tõuseb, kui võlakirju müüakse, ja langeb, kui võlakirju ostetakse), siis kolmandas kvartalis langes see 1,28 protsendipunkti. Kui juuli alguses oli kümneaastase võlakirja tootlus 3,20%, siis septembri lõpus oli see 1,92%, olles möödunud kuu keskpaigas langenud isegi kõigi aegade madalaimale tasemele; 1,71 protsendile.

Dollariindeks on liikunud tõusujoones. USA dollari käekäiku kuue suurima valuuta vastu mõõtev indeks tõusis möödunud kvartalis üle 5%. Kolmandas kvartalis kerkis dollar euro vastu 7,2%, viidates, et kahe suure rivaali duellis eelistavad investorid USA dollarit. Dollar on ka läbi aegade olnud üks turvasadamatest, kuhu investorid on ebakindluse ajal varjunud. Näiteks 2008. aasta börsipaanika ajal oli dollariindeksi väärtus 90, praegu on indeks lähenemas 80-le.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. October 2011, 11:55
Otsi:

Ava täpsem otsing