Kalev sai sisse uue hoo

Kadri Bank 06. oktoober 2011, 00:00

Kalevi juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul ei ole Kalevis uute omanike käe all selles mõttes midagi muutunud, et endiselt on tegu Eesti ettevõttega, mida juhivad ja kus töötavad kohalikud inimesed ning toodetakse Kalevi kaubamärgi all maiustusi. "Samas on vale väita, et muudatusi pole üldse toimunud. Kõige olulisema asjana võib välja tuua uue hoo tootearenduses ja turunduses Eesti turul. Oleme senisest rohkem tähelepanu pööranud koduturu tarbija eelistustele ja sellega seoses turule toonud mitmeid uusi tooteid ning tooteuuendusi," märkis ta.

Rangemad nõuded. Kaare ütles, et uuele tasemele on viidud ka toiduohutusalane tegevus, kus kuni tooraine vastuvõtust valmistoodangu väljastamiseni järgitakse Orkla rangeid nõudeid, mis põhinevad Briti toiduohutuse standardil. "Väga palju oleme panustanud ettevõtte tootmisefektiivsuse kasvatamisse ning teinud seal ka märkimisväärseid edusamme," lisas ta.

Tänu uuele omanikule on Kalevil avardunud võimalused tootmisseadmetesse investeerida. "Väiksemaid investeeringuid oleme teinud juba sel aastal ja soetanud mõningaid uusi seadmeid, kuid olulisemad investeeringud seisavad ees järgmisel aastal," märkis Kaare.

Edaspidi plaanib Kalev suunata pilgu peamiselt naaberturgudele. Olulised projektid on töös Venemaal ja Soomes.

Uuringufirma AC Nielsen andmetel on Kalevi mahuline turuosa Eesti maiustusteturul viimased kuus kuud olnud 39,2 protsenti. Talle järgneb Fazer 9,1 protsendiga.

Fazeri juhid ei usu ajalooliselt armastatud brändide löömisse, kuid see pole ka ilmvõimatu. "Igas riigis on oma šokolaadil oma ajalugu ja kõigil turgudel oma lemmik. Soomes on see Fazer, Eestis Kalev ja pärast neid käib poeriiulitel tihe konkureerimine teiste tootjate vahel," rääkis eelmisel nädalal Eestit külastanud Fazeri pagaritoodete ja maiustuste tootmise Baltimaade juht Jesper Åberg. "Ajalugu on selgelt näidanud, et kohalikku ajaloolist šokolaadibrändi on väga raske lüüa. Vähemalt me ei usu, et soomlaste südamest suudaks keegi võtta ära Fazeri. Kuid ma usun, et me saame oma positsiooni Balti turul parandada ja et meil on ruumi kasvada," ütles ta.

Fazeri Eesti juhatuse esimees Kristjan Kongo lisas, et Kalevi võitmine vähemalt mõnes tootesegmendis ei ole päris võimatu: "Kui vaadata šokolaaditahvlite müüki, siis number üks šokolaad Eestis on Karl Fazeri piimašokolaad tervete metsapähklitega. Pärast seda Geisha ja siis Kalevi šokolaadid. Arvestades, et me ei ole sellele tootele väga palju meediatoetust teinud ja oleme number üks, siis see on tulenenud kõik tootest endast."

Küsimusele, kas Fazer võiks kohalikku suurtegijat võita selle äraostmise teel, vastas Åberg, et Kalevi tegevust on nad aastaid jälginud. "Nende positsioon on väga tugev ja see on atraktiivne ettevõte, kuid sel korral olid norrakad kiiremad."

Kaare selgitusel oli Kalevi otsesest majandustegevusest tulenev kahjum mullu 0,4 miljonit eurot, ülejäänu moodustus raamatupidamislik-tehnilise ümberarvutuse käigus, kus kaubamärkide kaetava väärtuse testimisel tehti ümberhindlus.

Kalevi juht on optimistlik. Selle aasta oodatavate tulemuste kohta ütles Kaare, et börsiettevõtte tütarfirmana ei saa nad prognoose avalikustada. "Üldiselt võib öelda, et Kalevil läheb hästi. Oleme võitnud turuosa, turg tervikuna on kasvanud ning mitmed efektiivsuse suurendamiseks rakendatud meetmed annavad esimesi tulemusi," lisas Kaare.

Fazer Eesti eelmise aasta kahjum oli 0,2 miljonit eurot. Kongo selgitas, et maiustused moodustavad käibest umbes 30%, majandustulemusi mõjutab enim pagaritoodete käekäik. "Kui näiteks jahu hind tõuseb, siis see mõjutab kogu ettevõtte tegevust tugevalt."

Sellel aastal loodab ettevõte vähemalt nulli jääda.

Nii Fazeri kui ka Leiburi juhi hinnangul jätkub pagaritoodete turul võitlemine turuosa pärast. Samas ollakse eri arvamusel tarbija hinnatundlikkuse suhtes.

Leiburi juhi Asso Lankotsi sõnul võib nii enda seisukohast kui ka konkurentide käitumist vaadates öelda, et praeguse turuosaga pole rahul keegi.

Fazer Eesti juhi Kristjan Kongo sõnul tahab kolme suurema tootja kõrval positsiooni võita rida väiksemaid pagaritöökodasid. Ta ennustab, et suurimate leiva-saiaturu osaliste vahed hakkavad samm-sammult vähenema. "Suured tootjad võrdsustuvad rohkem. Ja kuna Eesti turg on nii väike, siis tehes kas või mingi kampaania, on võimalik väga ruttu saada turuosa. Kui konkurent teeb kampaania otsa, võid sa sellesama turuosa järgmise kahe kuuga kaotada."

Kongo peab Eesti turgu endiselt väga hinnatundlikuks. "Kui batoonsaia hind on ikka kollase sildiga, siis see läheb müügiks," ütles ta.

Lankots leiab aga, et väga tugev hinnavõitlus tööstuste ja jaekaupmeeste vahel jäi eelmisesse aastasse. "Praegu on olukord võrreldes toonasega oluliselt stabiilsem. Tasapisi on hakatud aru saama, et kvaliteetse ja eristuva kauba-teenuse eest on võimalik turult kõrgemat hinda saada."

Leiburi kasum oli eelmisel majandusaastal 2,4 miljoniteurot. Lankots prognoosib, et kasum tuleb eelmisest aastast parem ja see tuleneb eelkõige ekspordimahtude olulisest suurenemisest.

Praegu ekspordib Leibur 45% toodangust. Lankotsi sõnul on Leiburi tugevuseks välisturgudel üks Euroopa modernsemaid nn röstitoodete tehnoloogiaid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 19:03
    Otsi:

    Ava täpsem otsing