Kreekas üldstreik

Täna ei sõida Kreekas bussid ja rongid, riiklik uudisteagentuur ei edasta uudiseid ja lennujuhid ei suuna lennukeid. „Meil on unetud ööd. Need muutused saadavad meid hukatusse,“ ütles üks ametiühingu töötaja massiülestõusu mõõtu protestide põhjenduseks. Protestid algasid vähemal määral juba eile varahommikul, kui ametnikud blokeerisid kuue ministeeriumi sissepääsud, takistades oma kolleegidel tööle asumist.

Kreeka põhiseaduses on alates aastast 1911 kirjas, et ametnikke ei tohi vallandada. Valitsuse säästuplaan näeb nüüd aga ette, et veel sel aastal saadetakse 30 000 riigiametnikku reservi, kus neile säilib vaid 60 protsenti põhipalgast. Aasta pärast otsustab sõltumatu ametkond, kes reservistidest koondatakse.

ELi, Euroopa Keskpanga ja IMFi ametnikud nõuavad ka, et tuleb ära kaotada 548 euro suurune miinimumpalk. Kreeka valitsuse jaoks on see liig: „Kreeka ei ole India, ja Kreekast ka ei saa Indiat,“ ütles Papandreou Ateena ajalehtede vahendusel ühel parteikogunemisel.

Küsitlused näitavad, et 60 protsenti kreeklastest on siiski avaliku sektori vähendamise poolt ning et riigiametnikud on oma protestidega vähemuses. Kreekas on ühe elaniku kohta rohkem riigiametnikke kui näiteks Suurbritannias - aastal 2009 oli 11,3 miljoni elanikuga Kreekas ligi 800 000 riigiametnikku.

Peaminister Giorgos Papandreou kardab päevalehe „Kathimerini“ andmetel tulemas suurt „pauku“ ehk siis rahvaülestõusu. On käinud ka kuuldusi Papandreou võimalikust tagasiastumisest, kuid need on peaminister avalikkuse ees tagasi lükanud.

Autor: Katri Soe-Surén