Keskpank turgutab pankade vereringet. Baasintress jäi muutmata

Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet põhjendas baasintressi 1,5 protsendile paikajätmist istungile järgnenud presssikonverentsil inflatsiooni püsimisega lähikuudel 2 protsendi piires. Ühtlasi kordas Trichet EKP vastuseisu Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) võimendamisele keskpanga kaudu.

Mitu moodust pankade refinantseerimise lihtsustamiseks. Pankandussektori likviidsuse suurendamiseks kuulutas Trichet välja tagatisega pangavõlakirjade (covered bonds) ostu mahus 40 miljardit eurot. Lisaks pakub EKP kommertspankadele kahte üheaastase tähtajaga laenumehhanismi, mis antakse vabaks vastavalt oktoobris ja detsembris. Sellega lihtsustab keskpank pankade refinantseerimist, kuna vastastikuste laenude andmine on võlakriisis toppama jäänud. Pangad ei usalda enam üksteist ja pargivad raha parema meelega Euroopa Keskpangas, kui et laenavad seda üksteisele. Pikk laenutähtaeg peaks stimuleerima kommertspanku taas rohkem laene andma ja hajutama muresid likviidsuse pärast. EKP pakkus pärast Lehmani šokki 2009. aastal välja sarnaseid tehinguid, nõudlus oli suur, juba esimese pakkumise peale laenas 1100 panka EKP-lt 442 miljardit eurot.

Trichet' jaoks oli eilne viimane intressiistung EKP presidendina. 1. novembrist asub tema kohale Mario Draghi.

Euro odavnes pärast EKP intressiotsuse väljakuulutamist 1,32 dollarile. Põhjuseks oli arvatavasti mõnede investorite pettumus, kes lootsid intressimäära langetamist. Madalam intress oleks mõjunud nõrgale Euroopa majandusele konjunktuurisüstina.

Dollari suhtes langes tugevalt ka Briti nael, mis kukkus viimase 14 kuu madalaimale tasemele ehk siis 1,52 dollarile. Põhjuseks Inglise Panga otsus suurendada alates 10. oktoobrist riigivõlakirjade oste 75 miljardi euro võrra. Kahe aasta jooksul on Inglise keskpank juba ostnud 200 miljardi naela eest riigivõlakirju. Baasintressi jätsid inglased ajalooliselt madalale 0,5 protsendile.

Autor: Katri Soe-Surén