Eduka paljastuse tulemus: Eestis ohtralt toetuse väljapetjaid

Rohkem toetust, vähem pettust? Euroopa Pettustevastane Amet OLAF avalikustas septembri lõpus Euroopa Komisjoni värske iga-aastase aruande, mille tuumiku moodustab põllumajandus- ja maaelu arengu toetuste analüüs. Selle järgi oli Eestis aastatel 2006-2010 pettuste määr ehk protsent antud finantsaastate maksetest 0,22. Eesti jäi pettuste poolest alla vaid Bulgaariale ja Ungarile.

"Silmatorkav on asjaolu, et mida suuremad on riigile tehtud maksed, seda vähem avastatakse seal pettusi," kommenteeris Sell. Ta juhtis ka tähelepanu, et teatud otsetoetuste puhul (näiteks toetus pindala ja loomade arvu alusel) pole paljudes riikides pettusi üldse, näiteks Prantsusmaal ja Kreekas.

Põhjalik pettusekoolitus. PRIA peadirektor Jaan Kallas möönis, et pettuste ja rikkumiste avastamise metoodika on riigiti erinev ja seepärast on ka andmete võrdlemine küsitav. "Eestis on riiklik hoiak pettuste suhtes teistsugune kui euroliidu "vanades" riikides, sest ei ole võimalik, et neis riikides üldse pettusi pole," kinnitas Kallas. Ta tõi näiteks Kreeka, millele Euroopa Komisjon on ometi 2010. aasta eest esitanud finantskorrektsioone 122,38 miljoni euro ulatuses. "Kreeka on suutnud välja rääkida kõrgeima pindalatoetuse määra Euroopas. Kreeklaste "edukus" seisneb selles, et rohkem jääks toetusrahast riiki alles, kui trahvideks ära tuleb maksta."

Kallase kinnitusel on Eestis näiteks põldude register nii kvaliteetne, et Eesti on ELis üks väheseid, kes pole seoses sellega saanud ühtki sanktsiooni.

Et pettusi võimalikult vara avastada, hakkas PRIA töötajaid süstemaatiliselt koolitama. Mullu sai õpet 120 töötajat ehk üks kolmest. Lisaks anti ligi 20 tippspetsialistile väga spetsiifilisi teadmisi.

"Viimasel ajal on meil arenenud koostöö asutustega, kelle andmebaasidest saame taotlejate esitatud andmeid üle kontrollida," lausus PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik. "Samuti teeme koostööd politsei ja prokuratuuriga neil juhtudel, kui kahtlustame tõsist rikkumist ja taotleja raamatupidamises on vaja tuvastada midagi sellist, mida meie ei saa teha."

Lõunapiim taotles 2009. aastal PRIA-lt veiselauda rekonstrueerimiseks ja seadmete ostuks 5,8 mln krooni. Kuna firma põllumajanduslik müügitulu ei vastanud taotluse nõuetele, tekitas taotleja kunstlikult käivet, müües Metsavenna talule 5,3 miljoni krooni eest saadusi ning ostis need kaks nädalat hiljem sama summa eest tagasi.

PRIA hakkas andmetes kahtlema ning pöördus prokuratuuri, kes tuvastaski näilise tehingu. Mõttus on eksimust tunnistanud.

Tänavu suvel on Mõttus esitanud PRIA-le mitu taotlust, sealhulgas küsinud LEADERi programmist 31 308 eurot rahvusvahelistele nõuetele vastava jäähalli projekteerimiseks. See kerkiks Mõttuse koduvalda Mõnistesse.

PRIA peadirektori Jaan Kallase kinnitusel ei ole neil nn musta nimekirja ehk petukatselt tabatu uued taotlused vaadatakse ikka läbi - korra toetuseta jäämine olevat piisav karistus.

Mõttus ütles, et ta pidi kriminaalasja kaelast ära saama, sest muidu poleks ta saanud uusi taotlusi PRIA-le esitada. "Sain prokuröriga kaubale. Oleksin võinud edasi vaielda ja usun, et oleksin ka tulnud puhtana välja. Aga siis ma poleks saanud uut toetuse taotlust esitada enne, kui kriminaalasi läbi on."

Mõttuse sõnul on kõige hullem, et kriminaalasi algatati nii, et tema käest ei küsitud ühtki sõna. Mõttuse kinnitusel on Lõunapiim ja selle baasil moodustatud mitu firmat esitanud PRIA-le erinevaid taotlusi, millest osa on juba ka rahuldatud ning firmad on ostnud näiteks traktoreid ja muud tehnikat.

Riik on selle poolt, et eurorahaga tegelevad institutsioonid ei jätaks kahtluse korral asja sinnapaika, vaid konsulteeriks õiguskaitseorganitega.

OLAF on oma aruannetes viidanud, et need riigid, kus on esile toodud rohkem pettusi, on tõsisemalt suhtunud pettuste avastamisse ja uurimisse, ning see on positiivne. Riikide kohta, kus pettusekahtlusi registreeritud pole, on OLAF tõstatanud küsimuse, kas seal ikka tegeldakse juhtumitega piisavalt tõsiselt.

Paar aastat tagasi arvestas Euroopa Komisjon pettusena vaid neid juhtumeid, mille puhul kohus oli otsustanud, et isik tõepoolest pettuse korda saatis. Kuna kõigis riikides võtab selliste juhtumite kohtulik arutelu aastaid, siis neid juhtumeid aruandluses ei fikseeritud pettuse, vaid tavapäraste vigadena. Paar aastat tagasi paluti riikidel hakata raporteerima ka pettusekahtlustest, mida on asutud uurima, aga mis pole veel kohtuni jõudnud.

PRIA teatab OLAFile üle 10 000 eurostest rikkumistest seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) saadud toetusrahaga.

PRIA on aastail 2006-2010 teavitanud OLAFit 63 rikkumisest ja 7 tahtliku pettuse katsest. Neist 6 on seotud investeeringu- ja 1 eksporditoetusega.

2009. aastast on prokuratuur uurinud 9 juhtumit.

Kui investeeringutoetuse taotleja ei vasta kvalifitseerumistingimustele, näiteks pole tal vajalikku käivet, võib ta hakata andmetega manipuleerima. Levinuim on ostu-müügitehingu lavastamine.

Kui taotlejal on õigus toetust saada, võib ta näidata abikõlblikku investeeringut teistsugusena, kui äriplaanis on ette nähtud. Näiteks võib tekkida huvi peita vajalik omafinantseering kuludokumentidesse.

investeeringu tegemiseks peab taotleja võtma kolm hinnapakkumist ja valima neist soodsaima. Võib tekkida oht, et hinnad on ülepaisutatud ja pakkumised pole võrreldavad.

Võrumaa firma OÜ Lasva Agro on vaidlustanud kohtus PRIA käskkirja, mis jättis nad mustsõstraistandusele küsitud mahetoetuseta. Firma taotles 2009. aastal 500 000 krooni toetust ligi 100hektarisele sõstraistandusele.

PRIA ei rahuldanud taotlust, sest vihje peale istandust üle vaatama läinud inspektorid avastasid, et sõstrapõõsaid kasvas seal hektari kohta vaid 2-20 ja needki olid hooldamata.

Lasva Agro ainuomaniku ja juhi Margus Ojaperve sõnul vaidlustas ta PRIA otsuse sellepärast, et toona polnud täpselt kirjas, milline peab istandus olema.

"Vastava nõude (sõstraistikuid olgu hektaril vähemalt 800) võttis põllumajandusministeerium vastu hiljem," ütles Ojaperv.

"Enne seda pidid olema nagu hiromant," ütles Ojaperv.

Tartu halduskohus ei rahuldanud Lasva Agro kaebust ning Ojaperv on asja edasi kaevanud Tartu ringkonnakohtusse.