Salastamismaania

Ehkki riik kasutab tippjuhtide koolitamiseks Euroopa Liidu abiraha, leiavad nii riigikantselei kui ka andmekaitse inspektsioon, et tegemist on eraelu puutumatusega, kirjutab täna ilmunud Äripäev oma esiküljeloos.

"See on absurdne. Ega riigikantselei pole mingi vabamüürlaste ühing. Tippjuhtide koolitamine ei saa olla saladus. Euroopa Liidu raha on ka meie riigi raha ja see tähendaks, et riigi raha eest elatakse eraelu," ütles sotsioloog Andrus Saar riigikantselei otsust kommenteerides.

Ta on seisukohal, et taolist vaikimismüüri tuleks kindlasti lõhkuda. "Mulle tundub, et salastamisega loovad ametnikud nö mugavustsooni," lausus Saar. Ta lisas, et kui mingi info on salastatud, võidakse selle varjus teha mida iganes - tellida näiteks PR nõustamist, salajasi uuringuid, jms.

Kahe aastaga on riigikantselei kompetentsikeskuse kaudu kulutanud riigiasutuste tippjuhtide koolitusteks ligi 426 000 eurot ehk ligi 6,7 mln krooni. Kokku on koolitustel osalenud 78 riigi tippjuhti, kelleks on ametite peadirektorid, kantslerid ja asekantslerid. Riigikantselei avalikustab küll koolitatud tippjuhtide nimed, kuid ei ütle, kes on need 9 tippjuhti, kes on saanud personaalset koolitust.

Näiteks sel aastal sõlmisid riigikantselei all tegutsev tippjuhtide kompetentsikeskus ja tippjuhtide koolitamisega tegelev Mare Porki firma HR Consulting töövõtulepingu, mille järgi pidi Pork nõustama ja toetama ühe tippjuhi professionaalset arengut ning pakkuma tuge keeruliste juhtimisolukordade lahendamisel. Riigikantselei pole nõus avalikustama Porki koolituse läbinud tippjuhi nime, sest tegemist on väidetavalt sensitiivse teema ja eraelu puutumatusega.

Kui Äripäev riigikantseleist küsis, millise tippjuhiga oli Porki koolituse puhul tegu, siis järgnes sellele pikk meilivahetus, kuid riigikantselei küsimusele ei vastanud. „Hetkel leiame, et tegu ei ole tavapärase koolituse, vaid personaalse konsultatsiooniga, mis on väga sensitiivne töövaldkond ning mille puhul ei ole mõeldav nõustatava vajaduste täpne kirjeldamine laiale ringile koos nime, ametikoha ja probleemidega,“ selgitas riigikantselei.

Riigikantselei oli nõus Porkile ühe tunni eest tasuma koos maksudega 76,8 eurot ning koolitust rahastati ELi struktuurifondidest ja Riigikantselei eelarvest. Konkreetne koolitus oli kokku 10 tundi ning läks kokku maksma 768 eurot. Kummaline oli sealjuures fakt, et leping allkirjastati ja avalikustati alles pärast koolituse toimumist juulis.

See ei ole esimene kord, kui riigikantselei üritab ametnike tegemisi saladusemüüri taha peita. Näiteks kaks aastat tagasi otsustas riigikantselei eesotsas riigisekretär Heiki Loodiga salastada kõik lähetus-, personali- ja puhkusekäskkirjad 75 aastaks. Otsust põhjendati toona samuti eraelu puutumatusega.

Täna Äripäevas ilmunud artiklit riigi tippametnike koolituste salastamisest saad lugeda SIIT.