• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Schengeni süsteemiga liitunud Eesti hakkab võtma sõrmejälgi

    Tänasest liitus Eesti Schengeni ühtse viisainfosüsteemi (VIS) keskse andmebaasiga, mis toob kaasa sõrmejälgede võtmise viisataotlejatelt.

    Tulenevalt ühtse infosüsteemi nõuetest, hakatakse võtma sõrmejälgi viisataotlejatelt piiripunktides, viibimisaja pikendamise taotlemisel politsei- ja piirivalveametis ning Eesti välisesindustes vastavalt Euroopa Komisjoni kehtestatud ajakavale. Eesti välisesindustest alustatakse sõrmejälgede võtmist 11. oktoobrist Eesti suursaatkonnas Egiptuses.
    Kuna Eestis on lühi- ja pikaajaliste viisade ning seadusliku viibimisaja pikendamise menetlemise protsess ühtne, hõivatakse sõrmejäljed nii lühi- kui ka pikaajalise viisataotluse esitamisel.
    Sõrmejälgi ei pea andma alla 12aastased lapsed. Samuti on sellest vabastatud riigipead ja valitsusjuhid ning nende ametliku delegatsiooni liikmed. Alla 15aastastelt tohib sõrmejälgi võtta seadusliku või volitatud esindaja juuresolekul. Viisataotlejalt tuleb sõrmejäljed võtta juhul, kui seda pole varem tehtud või viimasest sõrmejälgede võtmisest on möödunud üle 59 kuu.
    Seni võeti Eestis sõrmejälgi ainult pikaajalise elamisloa andmisel või pikendamisel käesoleva aasta algusest.
    Piiripunktis taotletakse ning väljastatakse viisa erandjuhtudel, kui inimene ei jõua vormistada viisat tavalises korras mõjuvatel põhjustel nagu näiteks matuste puhul või kui tegemist on läbisõidul olevate meremeestega.
    Schengeni liikmesriikide viisainfosüsteem (VIS) on ühtne elektrooniline viisaandmete süsteem, mis sisaldab biograafiliste andmete kõrval ka taotlejate sõrmejälgi ning näokujutisi. Süsteem aitab kiirendada viisataotluste läbivaatamist, lihtsustada kontrolli Schengeni välispiiridel ning suurendada Schengeni ala turvalisust.
    Ühtse viisainfosüsteemi rakendamisel ühendatakse Schengeni riikide konsulaarasutused ja välispiiril asuvad piiriületuspunktid keskse VISi andmebaasiga. Süsteem käivitatakse maailma eri piirkondades järk-järgult.
    Viisainfosüsteemi käivitamist lisaks siseriiklikule rahastusele on toetanud ka Euroopa Komisjon läbi Välispiirifondi "Ühenduse meetmete" rahvusvahelise pilootprojekti, milles osalesid Eesti, Soome, Läti ja Leedu vastavad ametkonnad.
    Ühtne viisainfosüsteem on üks osa Schengeni ala ühtsest infosüsteemist, mille eesmärk on tõhustada Schengeni liikmeriikide infovahetust sisejulgeoleku valdkonnas, teatas siseministeerium.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Siim Tammer: hunt börsinahas – miks börsitehinguid iseendaga tasub vältida
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Laulja Lauri Liiv: loodan, et enam kunagi ei pea suvaliselt valitud korteriomanikud kohtus kogu maja eest vastutama
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.