Tootjad karastusid kriisis

Eri sektorites tegutsevad tootmisettevõtted vaatavad majanduskriiside mõjule erinevalt. Kui ehitusmaterjalide tootjad pole viimasest masust veel senini toibunud, siis näiteks toidutootjad loodavad tänavu juba käibes kriisieelse taseme kätte saada. Suuri investeeringuid saavad endale praegu lubada siiski vaid vähesed, samas ollakse ühel meelel, et uue kriisi puhul suudaksime hiljutiste kogemuste toel selle juba kergemini üle elada.

Nii usub ASi Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm, et globaalsete kriiside mõju Eesti mastaabis keskmistele ja suurtele ettevõtetele ei tohiks üle tähtsustada.

"Tõsi on, et kriisi mõju on valdkonniti erinev, kuid sageli on kriis ettevõtetele pigem võimalus kui probleem," ütles ta. Kriisi ajal muutuvad senine suhtumine ja ärisuunad, leitakse uusi lahendusi ja vaadatakse ringi uute partnerite leidmiseks.

Buumiaeg oli praegusest keerulisem. Soorm leiab, et olles paindlik ja efektiivne, on sellises olukorras palju võita.

"Seega ei maksa ettevõttejuhi makromajanduslikku kurtmist alati liiga tõsiselt võtta," arvas ta ja tõi Talleggi varal näite, et konkreetses ajaperioodis ei saa märkimisväärsest kriisi mõjust üldse rääkida. "Keerulisemad ajad olid hoopis buumi ajal, kui töötajaid oli ka kõrge palga eest raske leida ja sisendite hinnad olid väga kõrged," selgitas Soorm.

Ta märkis, et ka viimasel aastal on vilja hind lihatootja jaoks olnud väga kõrge, kuid see on pigem tingitud madalast saagikusest maailmas ja spekulantide lootusest, et tuleb uus buum. "Uuel hooajal olukord tasapisi normaliseerub," arvas Soorm.

Soormi hinnangul on põhjuseks nii kanaliha tervislikkus kui ka madalam hind võrreldes alternatiividega. Ta lisas, et Talleggis on ekspordi osakaal müügis tunduvalt kasvanud, koduturul on aga märgata tarbijate hinnatundlikumat käitumist. "Sellise arenguga tuleb kohaneda ja ettevõtte prioriteete vastavalt ümber seada," tõdes Soorm. "Investeerimine ja areng ei seiskunud kriisi ega buumi ajal - ehitati ja renoveeriti farme ja söödatehast ning pooleli on tapamaja-lihatööstuse suuremahuline renoveerimise ja laiendamise projekt," lisas ta.

Suurimad kaotajad olid siseturule tootjad. ASi Haapsalu Uksetehas juhataja Ago Soomre sõnul sisenesid ettevõtted eelmisesse kriisi erinevates situatsioonides ja seetõttu olid ka eelneva kriisi mõjud ettevõtetele erinevad.

"Need ettevõtted, kes olid orienteeritud juba varem välisturule ja kelle klientideks olid tugevad, suure turuosaga partnerid, elasid kriisi üle väiksemate kaotustega," märkis Soomre. "Ettevõtted aga, kelle põhiturg oli kodus, kes tootsid kallima segmendi turule ja kes olid vahetult enne kriisi teinud suuremat sorti investeerimisotsuseid, liiga hästi ennast kriisi ajal ei tundnud."

Soomre tõdes, et Haapsalu Uksetehas kuulus paraku viimaste hulka. "Praeguseks on meie olukord kriisiajaga võrreldes kardinaalselt teine, üle poole toodangust läheb ekspordiks ja investeeringuteks laenatud vahendid on ka suures osas finantsasutustele tagastatud," kinnitas Soomre. "Seega oleme olulise kogemuse võrra rikkamad ja loodetavasti ka targemad ning peaksime ennast praegu juba palju kindlamalt tundma võrreldes paari aasta taguse ajaga."

Soomre ütles, et praegu ei mõtle nende ettevõte nii väga teemal "olukord pärast kriisi", vaid hoopiski tuntakse muret tõenäoliselt eelseisva uue kriisi ees. "Eelmine kriis oli seotud pankadega ja hoolimata sellest, kui suured olid hädas olevad pangad, oli riikidel neile võimalik appi minna ja seda ka tehti," ütles ta. "Hädas olevad pangad käitusid ratsionaalselt, olukorrast saadi aru, kulutusi kärbiti meeletu hooga ja üsna kiiresti saadi olukord kontrolli alla. Aga praegu, kui hädas on riigid, on raha palju rohkem puudu ja toimivate otsuste vastuvõtmine on pigem poliitiline küsimus."

Soomre lisas, et lahendusi nagu polekski. "Sellises näiliselt väljapääsmatus olukorras on ka ettevõtjatel väga keeruline teha otsuseid lähitulevikuks või prognoosida võimalikku arengut," arvas Soomre. "Olukorra absurdsusest probleemsetes riikides ja töötavate kiirete lahenduste puudumisest saavad aru ka lihtinimesed, igapäevased tarbijad ning see teadmine jääb veel ilmselt pikka aega mõjutama nende tarbimisotsuseid."

Soomre arvab, et Haapsalu Uksetehas hoiab lähitulevikuks seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerimise poole pealt madalat profiili, üritab paremini ära kasutada juba tehtud investeeringuid ning hindab liigse investeerimise asemel pigem likviidsust.

"Küll aga üritame me investeerida turundusse ja laiendada oma välisklientide võrku," lisas ta.

ASi Fazer Eesti juhatuse esimees Kristjan Kongo sõnul peegeldub kriis majanduses toiduainetööstustes mõnikord erinevalt võrreldes teiste ärivaldkondadega.

"Toit on inimesele esmatähtis ja sellest loobutakse viimasena," tõdes ta. "Mis juhtub majanduslanguse perioodil toiduainete turul, on see, et tarbija liigub kõrgemalt või keskmiselt hinnatasemelt odavamate toodete juurde, kuid ostu sooritamata ei jäeta."

Kongo lisas, et seega üldjuhul kriisiperioodil toiduainete tarbimine ei vähene mahult, küll aga väheneb väärtuseliselt.

Kriis õige aeg plaane ümber teha. Kongo märkis, et pagaritoodete sektoris kukkus keskmine müügihind viimase viie aasta madalaimale tasemele, samas turu maht ei kahanenud.

"Praeguseks on keskmine hind mõnevõrra taastunud, kuid jääb siiski kriisieelsele tasemele alla," kinnitas ta. "Kas see on tingitud majandustõusust ja ostujõu taastumisest, on keeruline hinnata, sest üks peamisi tegureid hinnatõusu taga on kindlasti toorainehindade jätkuv ralli turul."

Kriisiperiood majanduses on Kongo arvates aeg, kui kriitilise pilguga oma pikaajalised plaanid üle vaadata ning investeerimisotsused teha.

"Investeerimisotsused ei sõltu toiduainetööstuses ainult majanduslikust olukorrast, vaid pigem laienemisvõimalustest ja uutest ärilahendustest," nentis ta. "Hoolimata majanduse madalseisust investeeris ka Fazer eelmisel aastal tootmisse ja tootearendusse."

Kongo on nõus enamiku analüütikute arvamusega, et kui meid peaks tabama järjekordne majanduskriis, tuleb Eesti sellest oluliselt kiiremini ja väiksemate kahjudega välja.

"Seljataha jäänud majanduskriisist väljusid Eesti ettevõtted tugevamatena ning meie konkurentsivõime on oluliselt paranenud," kinnitas ta.

ASi E-Betoonelement juhataja Vaido Leoski sõnul on ehitusmaterjalide tootjad praegu eelmisest kahest kriisist toibumas. Need olid Eesti kinnisvaraturu krahh 2007. aasta hilissügisel ja ülemaailmne finantsturgude kriis 2008. aasta sügisel.

"Kriisikogemusi on kogunenud kuhjaga ning mis ei tapa, teeb tugevamaks," usub Leosk. "Eesti raudbetoonelementide tootjad on aktiivselt otsinud ekspordivõimalusi ja võib öelda, et Skandinaavia turg on nii mõnelegi saanud Eesti kõrval põhituruks, seda vaatamata tõsiasjale, et betoonelemendid on rasked ja nende transportimine kulukas."

Leosk leiab, et Eesti ehitusturg küll tasapisi toibub ja sisetarbimine suureneb, kuid kriisieelsete mahtudeni on veel pikk tee.

Uut kriisi peab kartma. Uue kriisi võimalikkusesse tuleb Leoski arvates suhtuda tõsiselt. "Tagasilöök eksporditurgudelt on kindel, kas see küll kriisiks paisub, on raske öelda," märkis ta. "Kuna toibumisaega eelmistest madalseisudest pole peaaegu olnud, pole betoonitööstuse ettevõtetel ka palju reserve alles, et juhtimisvigu lubada."

Ta ütles, et betoonelementide tööstuses tehti buumiaja viimastel aastatel märkimisväärseid investeeringuid tootmisvõimsuse kasvatamisse ning seetõttu on koormamata tehnilist võimsust turul veel küll ja investeeringud pole otstarbekad.

Samas leiab ta, et arengule siiski täielikult pidurit tõmmata ei saa.

Tootearendus tähtis. "Uute toodete arendamisega kavatseme ka jätkata," kinnitas Leosk. "Teine keskendumisvaldkond on tootlikkuse tõstmine - pikemas perspektiivis töötajate palgatase tõuseb ja tootlikkus peab paranema, et konkurentsis püsida ja ekspordivõime säilitada."