Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välisinvestorid ärevil
Konkurentsiameti veehinna kärpimise nõue 35% ulatuses Briti ettevõttele kuuluvale ASile Tallinna Vesi võib investoreid Eestist eemale peletama.
Konkurentsiamet võib ühepoolselt alandada veefirma kehtivaid veeteenusehindu 36%. Ameti hinnangul on lisaks põhjendamatult kõrgele tulukusele kehtiva hinna oluline puudus selles sisalduvad ebatõenäoliselt laekuvad tulud. Uudise tõttu langes eile veefirma aktsia ajaloo madalaimale tasemele.
Tallinna Vee juht Ian Plenderleith on veendunud, et ettevõte on järginud 2001. aastal sõlmitud erastamislepingut ning kavatseb seetõttu oma õigusi igal juhul kaitsta, vajadusel Euroopa Kohtuni välja.
Äripäeva andmeil on välisinvestorid hakanud diplomaatilisi kanaleid pidi Eesti riigijuhtidele survet avaldama. Näiteks võttis Briti suursaadik Tallinna Vee tuumikaktsionäri United Utilitiesi huvide eest seismise oma südameasjaks ning käivat pea iga nädal välisministeeriumis lobitööd tegemas, et riik ei rikuks lepinguid ja jätaks investorid rahule. Kuuldud on koguni ähvardusi, et Suurbritannia ärimehed Eestisse enam ei investeeri.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Briti saatkond tõepoolest ministeeriumi poole pöördunud ja oma nägemust selles asjas tutvustanud. Ent mingeid nõudmisi polevat nad aga esitanud.
"Vaidlused ja seal hulgas kohtuvaidlused on õigusriigi loomulik osa ning seega Eesti maine välisinvestorite seas selle vaidluse tõttu küll mõjutatud pole," kinnitas Paet.
Sama meelt on ka majandusminister Juhan Parts, kelle partei IRLi valimislubadusest kodukulud alla viia saigi Tallinna Vee survestamine suuresti alguse. "Kui mõni ettevõtja tunneb, et tema õigusi on rikutud, on tal alati õigus pöörduda kohtu poole," nentis ta.
Ministri hinnangul pole vaidlus Tallinna Veega riigi mainet välisinvestorite silmis kahjustanud.
Briti suursaadik Peter Carter juhtis aga tähelepanu asjaolule, et United Utilities on kümne aasta jooksul süstinud märkimisväärselt vahendeid Tallinna veefirmasse ning seetõttu on Eesti pealinna vee kvaliteet üks paremaid Euroopas. Investorite lootus saada selle eest raha ja ressursse on Carteri hinnangul igati õigustatud.
Kuigi Eesti on välisinvestori jaoks atraktiivne ettevõtluskeskkond, hindavat Suurbritannia siiski stabiilset ja etteaimatavat õiguslikku ja regulatiivset raamistikku, milles tegutseda ja kasvada. "Investorid mõtlevad hoolega järele, kui selles suhtes on muresid," kinnitas suursaadik.
Eesti Välisinvestorite Koja juhi Martin Breueri meelest pole välisinvestorid sellistest näitajatest aga nii kergesti mõjutatavad. Kui investori suhtes kahjulikud otsused jäävad harvaks erandiks, siis on riigi reputatsioon pigem pikaajaline.
Samuti ei tasu Breueri sõnul karta, et selline tegutsemisviis välisinvestoreid Eestist eemale peletaks.
Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi juhi Marek Randma hinnangul langeks vee hinna alandamisel 29% võrra Tallinna Vee järgmise aasta EBITDA (kasum enne intresse, makse ja põhivara kulumit ning väärtuse langust) tänavu oodatavalt 32 miljonilt umbes 20 miljonile eurole.
LHV Panga vanemanalüütiku Kristo Oidermaa sõnul võib maksueelne kasum langeda kuni 60% ning oluliselt väheneksid ka firma poolt tulevikus makstavad dividendid.
Autor: Birjo Must, Indrek Kald