Viljandis nopitakse sügisvilju

"Pärimusmuusika lõikuspidu 2011" vaatab tagasi esimesel poolaastal toimunule. Juba üheksandat korda korraldataval üritusel pakutakse MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus suhtekorraldusjuhi Rannar Raba sõnul kuulamiseks, vaatamiseks ja nautimiseks suvisel Viljandi folgifestivalil üles astunud artistide esinemisi ning sekka Eesti publiku jaoks uusi artiste.

"Oleme suvise folgi kavast noppinud välja kirkamad hetked ning mõelnud, keda võiks publiku ette kindlasti tagasi tuua ja kuidas festivalil pakutud elamusi uuest küljest avada. Nii ongi sel korral üks olulisemaid esinejaid Jamaica juurtega jutuvestja Jan Blake Inglismaalt. Suvisel festivalil sai ta palju positiivset tagasisidet ja kiitust," kommenteeris Raba.

Homme lavale astuv Blake, kes alustas oma jutuvestmisteekonda muide juba 1986. aastal, on võlunud publikut nii Viljandis kui üle maailma toimuvatel esinemistel energiliselt ja vaimukalt peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid rääkides.

Tema headust peaks näitama ka sel aastal pälvitud rahvusvaheline auhind Thuringe Marchen Preis, mis antakse õpetlastele ja esinejatele, kes on pühendanud oma elu jutuvestmisele. Blake võtab endaga kaasa Elevandiluurannikult pärit laulja, djembe- ja dodo-mängija ning samuti jutuvestja Kouame Sereva, et üheskoos lugusid rääkida ja musitseerida.

Rõhk neil, kel väljas värske plaat. "Ühtlasi oleme pööranud tähelepanu nendele pärimusmuusikat viljelevatele ansamblitele, kes tänavu on välja tulnud uue albumiga," toonitas Raba kava teist rõhuasetust.

"Üks sellistest on folkrokki pakkuv kollektiiv Nikns Suns. Nende debüütalbumi pealkiri on "Kuri koer"," tõi Raba näite. Omalaadne ja kindlasti vaatamist-kuulamist väärt on tema sõnul Vetelkõndijad, milles astuvad üheskoos lavale luuletaja Kristiina Ehin ja pärimusmuusik Sofia Joons. "Nemad esitlevad peol oma projekti "Vormsi perestroika". See on osalt nende omalooming, aga samal ajal ka ajaloost tulenev käsitlus Vormsi legendaarsest usujuhist, kurikuulsast Hiiu kannelde põletajast Lars Johan Österblomist. Mõnus ajalooline ja emotsionaalne tagasivaade," rõhutas Raba.

Ugrilased koos. Kahepäevase festivali üks suursündmusi on igal aastal Eestis hõimupäevasid korraldava MTÜ Fenno-Ugria Asutus suurkontsert, mis toimub tänavu juba neljandat korda pärimusmuusika aidas.

Laval tutvustavad oma rahvuskultuuri marid, komid, mordvalased, vadjalased, ungarlased ja udmurdid. Viimased pakuvad Raba sõnul võimalust lüüa kaasa projektis "Tantsumaja", kus on võimalik udmurtide traditsioonilised tantsud esmalt õpitoas selgeks õppida ja neid hiljem omal jalal järele proovida.

Hõimupäevade ajalugu ulatub tagasi 1928. aastasse. Esimest korda peeti neid eesmärgiga soome-ugri rahvaid omavahel tutvustada ja nendevahelisi sidemeid tugevdada. Hõimupäevade raames saab külastada kontserte, vaadata soome-ugriteemalisi filme ning osaleda kirjandusüritustel. Igal aastal on hõimupäevadeks Eestisse kutsutud ansambleid, kirjanikke, kunstnikke ja teisi külalisi Venemaa soome-ugri aladelt, aga ka Soomest, Lätist ja Ungarist.