Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikontroll: kultuur saab liiga palju raha

    Eesti panustab kultuurile, eriti kultuuriasutuste betooni, liiga palju raha ja see on väikesele riigile selgelt üle jõu, ütleb riigikontroll 2010. aasta aruandes.

    Aastatel 2005–2010 jagas kultuuriministeerium investeeringuteks spordi- ja kultuuriobjektidesse kokku üle 2 miljardi krooni. Sellest enamiku jagamise otsustab Kultuuriministeerium investeeringute kava alusel (2,045 miljardit krooni). Riigikogu otsusega toimus suurimate investeeringuobjektide (Kumu ja Eesti Rahva Muuseumi uus hoone) rahastamine Eesti Kultuurkapitalile laekuvast hasartmängumaksust (0,605 miljardit krooni). Suuremad investeeringuobjektid on raha saanud või taotlenud peamiselt Euroopa Liidu regionaalarengu fondist, et arendada külastus- ja ettevõtluskeskkonda. Seetõttu pole investeeringute peamiseks eesmärgiks olnud mitte otseselt kultuuri toetamine, vaid eeskättettevõtluse ja turismi arendamine.
    Riigikontroll korraldas 2010. aastal auditi, milles analüüsiti kultuuriministeeriumi tegevust investeeringute jagamisel, planeerimisel ja kasutamise kontrollimisel. Riigikontroll leiab, et kultuurirahade jagamine pole olnud läbipaistev ega jätkusuutlik. Investeeringute otstarbekust ei hinnata. Kultuuriministeerium kontrollib eraldatud raha kasutamist vaid formaalselt. Enamasti piirdub see planeeritud ja tegelike kulude võrdlusega. Objekte töö käigus kohapeal kontrollimas ei käida.
    Ühtlasi on kultuuriministeeriumi prioriteediks riigiasutused ja ELi raha ärakasutamine, märgib riigikontroll. Võrreldes 2007. aastaga tõusis riigiasutuste investeeringute hulk 2010. aastaks enam kui kahekordseks. Uute hoonete ehitamine ja ülalpidamine toimub seejuures ülejäänud valitsemisala tegevuse arvelt.
    "Kas teadsite, et ainuüksi suuremate objektide rajamisega ehitatakse juurde üle 8 hektari kultuuriasutuste põrandapinda, mille majandamiseks tuleb lähitulevikus raha leida?" küsib riigikontroll.
    Ükskõik millise skeemi alusel uusi hooneid ehitatakse (kas riigieelarve raha, laenu või liisingu või Euroopa Liidu toetuste eest), ei päästa see suurenevate tegevuskulude katmisest ja see raha tuleb igal juhul leida riigieelarvest, vastab riigikontroll ise.
    Ükski riiklik kultuuriobjekt pole siiani suutnud end omatuludest ära majandada, lisab riigikontroll. Plaane peetakse aga ainult ehitamis- või renoveerimiskulude katmiseks. Majanduslikele aspektidele, sealhulgas suurenevatele tegevuskuludele, mis kaasnevad uute või suurenenud hoonete ülalpidamisega ning enamasti ka töötajate arvu kasvuga, Kultuuriministeeriumi otsustusprotsessis piisavalt tähelepanu ei pöörata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.