Kõhn keskklass

Eesti praegune majandusseis ei anna lootust, et tulud hakkaksid taas kiiremini kasvama. Kuigi Eesti ekspordimahud on viimasel ajal jõudsalt suurenenud, on võrreldes soomlastega meie eksport väiksema lisandväärtusega ja seetõttu kahaneb eestlaste ja soomlaste palgavahe visalt.

"Peab vaatama, mida toodab Soome, mida toodab Eesti - kui kallist produkti. Meie teeme ikka suhteliselt palju odavat tööd," rääkis majandusõppejõud Andres Arrak. "Põhjus, miks on Soomes palgad kõrgemad, on lihtsalt see, et mis toodetakse ja üle piiri eksporti läheb, on palju rohkem väärtustatud ja selle lisandväärtus on palju suurem," lisas ta. Arraku sõnul sõltuvad palgad sellest, mida ühiskonnas toodetakse ehk kui pikk on väärtusahel ja kui kallis on lõpp-produkt.

Üllatav fakt. Sampo panga juhatuse esimeest Aivar Rehet üllatas tuludeklaratsioonide statistikast selgunud fakt, et kõrgepalgaliste arv on viimasel kolmel aastal vähenenud. "Majanduse taastumine on Eestis olnud sellest kriisist välja tulles ülitugev," ütles ta. Samas nentis Rehe, et paljud ettevõtted nägid kahanevate tulude keskkonnas ühe väljapääsuna kulude kokkuhoidu. "Väga paljudes majandussektorites on suurimaks kulude kokkuhoiu võimaluseks töötasu."

Kõrgepalgaliste osakaalu suurenemiseks peab Eesti majandus Rehe hinnangul välja tulema allhankeriigi staatusest ja muutuma riigiks, mis hakkab müüma täislahendusi.

Rehe sõnul mõjutab Eesti majandusarengut väga tugevalt eksport ja kui suudame hakata rohkem eksportima terviklahendusi, siis tekib ka surve kõrgepalgalise tööjõu kasvule. Rehe lisas, et Eesti majandus liigub selles suunas ehk me oleme jõudmas uue lisaväärtuse loomise faasi.

Eesti Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on viimastel aastatel toimunud tööjõuturul hädavajalik muutus, sest enne kriisi kasvasid sissetulekud kolm-neli aastat sellises tempos, mis ei vastanud meie majanduse keskmisele produktiivsuse kasvule.

"Nii nagu meie elamusektor, olid ka tulud mullistunud," ütles Vitsur.

Teine põhjus, miks kõrgepalgaliste arv on vähenenud, puudutab lisatasusid ja ühekordseid boonuseid, mille maksmine on vähenenud.

Vitsuri sõnul sõltub edasine palgakasv maailmamajandusest. Kui Eesti siseneb uude surutise faasi, olgu ta madalama kasvu või nullkasvu faas või läheb Euroopa majandus koguni langusesse, siis pidurdub ka eestlaste palkade kasv.

Suurimat tulu teenitakse mitmest allikast. Eelmisel aastal teenis üle miljoni krooni suurust aastatulu kokku 1808 maksumaksjat, 2008. aastal oli nende arv 2594. Maksuameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde ütles, et tulu liigid on väga erinevad, miljonitulude hulgas on nii palgatulu, ettevõtlustulu, vara tulu, välismaal saadud tulu jne.

Maksuameti eelmise aasta tuludeklaratsiooni statistikast ilmneb, et mullu teenis näiteks viis harjumaalast tulu kokku 140,8 miljoni krooni, mis teeb inimese kohta enam kui 28 miljonit krooni.

Üle 5 miljoni krooni tulu teenijaid oli eelmisel aastal kokku 45 ja nende hulgas oli üks inimene Viljandist, üks Läänemaalt ja üks Lääne-Virumaalt. Ettevõtja Rein Kilk lausus, et nende numbrite taga on tõenäoliselt varade müük. "Eestis ma ei tea kedagi, kes teeniks palgana mitu miljonit kuus. Selliseid töökohti lihtsalt ei ole Eestis," lausus Kilk.

Hiiumaa üllatab kõrgepalgalistega. 2010. aasta tuludeklaratsiooni andmetest selgus, et Hiiumaal on võrreldes teiste maakondadega ootamatult palju jõukaid inimesi. Üle 300 000 krooni aastas ehk 1600 eurot kuus teenis 223 hiidlast ning nende osa Hiiumaa maksumaksjate seas oli 5,7%. Selle näitajaga on hiidlased maakondade arvestuses neljandal kohal, jäädes alla Harju, Tartu ja Rapla maakonnale.

"Hiiumaa on hea koht elamiseks ja hea koht töötamiseks ning need on ikkagi reaalsed numbrid. Seda ei ole, et mõni sissekirjutatud ärimees või kunstnik oleks selle numbri kõrgeks ajanud," rääkis Hiiu maavanem Hannes Maasel.

"Kuid nii nagu teistes maakondades, nii ka Hiiumaal on üsna palju inimesi, kes töötavad väljaspool maakonda. Need on valdavalt päris hea sissetulekuga inimesed, see on vast ka üks aspekt," möönis maavanem. Kolmas põhjus on ilmselt selles, et Hiiumaal suhtarvuna elanikest riigitöö tegijaid palju.

Mullu oli renditulu deklareerijaid terves Eestis vaid 2900, eksperdi hinnangul on aga üle Eesti ligikaudu 50 000 üüripinda. Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige Tõnu Toompark sõnas, et Tallinnas on 200 000 elamispinda ja hinnanguliselt võiks üüriturg moodustada sellest 15 protsenti. See tähendab, et Tallinnas on 30 000 üüri-elamispinda. Tallinnale lisanduvad Tartu, Pärnu ja miks mitte Paide ja Valga ning kindlasti on üürikortereid ka Narvas ja Rakveres, aga seal on lihtsalt turg olematu. Tartus on umbes 50 000 eluruumi, seal on üüripindu ehk 10 protsenti. Kokku võiks üüriturul olla 40 000 eraisiku väljaüüritavat korterit kui mitte rohkem - 50 000 kogu Eesti peale, arvutas ekspert. "Ma arvan, et valdavalt on üürileandjad eraisikud," lisas ta.

Kuu keskmist deklareeritud renditulu, 2000 krooni, hindas Toompark päris täpseks. "Siin mängib rolli ka see, et üürileandjad on füüsilisest isikust ettevõtjad, kel on õigus oma tuludest ka kulud maha võtta. Siis kõlab see Eesti keskmise peale mõistlikult. See tähendabki, et need, kes seda tulu deklareerivad, deklareerivad suhteliselt õigelt, kuid konkurentsieelis on neil, kes seda nõuet eiravad."

Toompark tõdes, et maksuameti jaoks on üüritulu kontrollimine igal juhul keeruline ning kust sa tead, et inimesel on kaks elamispinda ja mis tingimustel ta ühes elab ja mis tingimustel keegi teises elab. "Kui raha ka ülekandega ei liigu, käib sularahas käest kätte, siis peab olem maksuametniku isiklik viha, kui ta hakkab tõestama, et jah, sina oled üürileandja," ütles Toompark.

Maksuameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde ei oska hinnata, kui palju jääb riigil aastas rendi- või üüritulust makse laekumata. Renditulu deklareerijate arv on aga tõusnud: 2008. aastal 2170, 2009. aastal 2557 ja 2010. aastal 2941 deklaratsiooni.