18. oktoober 2011 kell 21:00

Kahe kriisi järel, kolmandat oodates?

Eesti taasiseseisvusaja teine kriis on läbi saanud ja kolmas võib varsti olla tulemas. Millised kogemused on kogunenud pangas kaht esimest kriisi kokku võttes ja mida kolmandaks võimalikuks kriisiks valmistumisel kasutada?

Ettevõtjate käitumine on panga poolt vaadates esmapilgul sarnane. Kõik ettevõtted tegelesid kulude kokkuhoiuga. Täpselt samuti nagu esimese kriisi ajal (12 aastat tagasi) vähendasid ettevõtjad valdavas enamuses kulusid. Käibed langesid, ent kulusid suudeti vähendada ning jääda kasumisse (või väikesesse kahjumisse). Kohustusi teenindati korrektselt ning esimese kriisi lõpuks olid Eesti ettevõtete bilansid tugevamad kui kunagi varem - omakapitali osakaal bilansis ja käibevarade suhe lühiajalistesse kohustustesse ületasid varasemaid aastaid. Tugevast finantsolukorrast tingitud valmisolek tõi kaasa pika ja eduka kasvuperioodi uue sajandi esimesel kümnendil.

Viimane kriis oli tugevam. Selle omapärast on tingitud mitmed erinevused. Kuigi rihma tõmmati koomale veelgi rohkem, siis alistujaid oli samuti. On olnud mitmeid juhused, kus pank oli valmis jätkama krediteerimist, ent ettevõtja tõi piltlikult öeldes võtmed panka (ja juhtus ka mittepiltlikult). Pangale on krediidisuhte katkestamine kallis tegevus. Selleks ollakse alati valmis, kui see tagab hoiustajate raha parima kasutuse, ent see ei ole enamasti esimene eelistus.

Teatavasti on pankade välja antud raha kas täies ulatuses või suuremas osas hoiustajate raha. Kas pank tõesti mõtleb sellele? Kas see saab meelest minna? Kui ka võiks minna, teeb finantsjärelevalve kõik selleks, et ei läheks. Teine muutus, mille praegune kriis tõi, on finantsjärelevalve oluliselt suurem huvi. Nii põhjalikku huvi, nagu viimase paar aasta jooksul, ei mäleta panganduses keegi.

Oluliseks saab järelevalve. Üks järelevalve olulisi sõnumeid pankadele on olnud töö tõhustamine raskustes klientidega. Mida pank siis ootab probleemide korral? Esiteks avatud suhtlust ja koostööd - probleeme on oluliselt kergem kõrvaldada nende varajases staadiumis. Teiseks tegevusplaani. Pank ei taha ettevõtet juhtida, vaid näha plaani, mis on suunatud probleemide kõrvaldamisele. Just koostöö pangaga võib aidata eristada halbu ja häid ettevõtteid juba varajases staadiumis. Aga mille alusel siis pangad teevad oma valikud? Mida pank tegelikult laenu otsustamisel hindab?

Usalda klienti, aga kontrolli! Ettevõtete krediidiriski hindamisel väidetakse olevat kolm olulist valdkonda - juhtkond, äriidee, finantsnäitajad. Tagatis on nn viimane võimalus, millega kipub olema nii nagu ikka - seda on vaja müüa majanduslanguse ajal, mil hinnad on madalad ja kahju tuleb vastu võtta. Seega tuleb jääda esimese kolme valdkonna juurde.

1990datel aastatel oli pankade krediidikomiteedes kohustuslik küsimus - kas me tunneme teda. Laenu anti valdavalt inimestele, kellega seoses oli mingi positiivne teadmine või kogemus. Kliendisuhte kestus on tegelikult ka kriisijärgselt üks oluline näitaja.

Võib väita (ka tuginedes statistikale), et pikem kliendisuhe tagab kõrgema tõenäosusega kvaliteetse laenuteeninduse. See kohustuslik küsimus töötas 15 aastat tagasi väga hästi ka põhjusel, et väga palju küsimusi ei osatud küsida. Esimene kriis tõi uued teadmised, uus sajand muu hulgas ka ressursi kogenenud kolleegidelt õppida. Ja viimase kriisi kogemus on seda trendi kinnitanud - isikute tundmine ja usaldamine ei ole enam ainumäärav.

Kriisi õppetunnid pankadele. Mitu ettevõtmist, mida juhtisid kogenud isikud, sai viimases kriisis suure löögi. Seega on olulised finantsnäitajad ja äriidee. 1990ndatel anti laenu, teades isikut ja kas siis mitte-teades või mitte-vaadates finantsnäitajaid ega äriideed. Uuel sajandil pidi midagi veel olema, kas siis äriidee või piisav kapital. Või vastupidi - kui äriidee ja kapital olid piisavad, võis isiku omadusi mitte teada. Viimasest kriisist tulid edukalt läbi peamiselt need, kel on kolm kolmest - konkurentsivõimeline tegevusplaan, piisav kapital ja rahavoog ning kogenud juhid.

Vaadates möödunud kogemustele, võib väita, et ettevõtete riskijuhtimine peab tulevikus katma kõiki valdkondi. Seega ettevõtjana tuleb aeg-ajalt muu hulgas küsida - kas mu ettevõtte juhid/juht on asendatavad? Mis juhtub kasumiga ettevõtte suurima ostja loobumisel? Mis juhtub rahavooga tooraine 20% hinnatõusul? Mis on see valdkond, millest ettevõte kõige rohkem teenib ja mis saab seal valesti minna?

Autor: Meelis Mullaste

Hetkel kuum