Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kahe kriisi järel, kolmandat oodates?

    Eesti taasiseseisvusaja teine kriis on läbi saanud ja kolmas võib varsti olla tulemas. Millised kogemused on kogunenud pangas kaht esimest kriisi kokku võttes ja mida kolmandaks võimalikuks kriisiks valmistumisel kasutada?
    Ettevõtjate käitumine on panga poolt vaadates esmapilgul sarnane. Kõik ettevõtted tegelesid kulude kokkuhoiuga. Täpselt samuti nagu esimese kriisi ajal (12 aastat tagasi) vähendasid ettevõtjad valdavas enamuses kulusid. Käibed langesid, ent kulusid suudeti vähendada ning jääda kasumisse (või väikesesse kahjumisse). Kohustusi teenindati korrektselt ning esimese kriisi lõpuks olid Eesti ettevõtete bilansid tugevamad kui kunagi varem - omakapitali osakaal bilansis ja käibevarade suhe lühiajalistesse kohustustesse ületasid varasemaid aastaid. Tugevast finantsolukorrast tingitud valmisolek tõi kaasa pika ja eduka kasvuperioodi uue sajandi esimesel kümnendil.
    Viimane kriis oli tugevam. Selle omapärast on tingitud mitmed erinevused. Kuigi rihma tõmmati koomale veelgi rohkem, siis alistujaid oli samuti. On olnud mitmeid juhused, kus pank oli valmis jätkama krediteerimist, ent ettevõtja tõi piltlikult öeldes võtmed panka (ja juhtus ka mittepiltlikult). Pangale on krediidisuhte katkestamine kallis tegevus. Selleks ollakse alati valmis, kui see tagab hoiustajate raha parima kasutuse, ent see ei ole enamasti esimene eelistus.
    Teatavasti on pankade välja antud raha kas täies ulatuses või suuremas osas hoiustajate raha. Kas pank tõesti mõtleb sellele? Kas see saab meelest minna? Kui ka võiks minna, teeb finantsjärelevalve kõik selleks, et ei läheks. Teine muutus, mille praegune kriis tõi, on finantsjärelevalve oluliselt suurem huvi. Nii põhjalikku huvi, nagu viimase paar aasta jooksul, ei mäleta panganduses keegi.
    Oluliseks saab järelevalve. Üks järelevalve olulisi sõnumeid pankadele on olnud töö tõhustamine raskustes klientidega. Mida pank siis ootab probleemide korral? Esiteks avatud suhtlust ja koostööd - probleeme on oluliselt kergem kõrvaldada nende varajases staadiumis. Teiseks tegevusplaani. Pank ei taha ettevõtet juhtida, vaid näha plaani, mis on suunatud probleemide kõrvaldamisele. Just koostöö pangaga võib aidata eristada halbu ja häid ettevõtteid juba varajases staadiumis. Aga mille alusel siis pangad teevad oma valikud? Mida pank tegelikult laenu otsustamisel hindab?
    Usalda klienti, aga kontrolli! Ettevõtete krediidiriski hindamisel väidetakse olevat kolm olulist valdkonda - juhtkond, äriidee, finantsnäitajad. Tagatis on nn viimane võimalus, millega kipub olema nii nagu ikka - seda on vaja müüa majanduslanguse ajal, mil hinnad on madalad ja kahju tuleb vastu võtta. Seega tuleb jääda esimese kolme valdkonna juurde.
    1990datel aastatel oli pankade krediidikomiteedes kohustuslik küsimus - kas me tunneme teda. Laenu anti valdavalt inimestele, kellega seoses oli mingi positiivne teadmine või kogemus. Kliendisuhte kestus on tegelikult ka kriisijärgselt üks oluline näitaja.
    Võib väita (ka tuginedes statistikale), et pikem kliendisuhe tagab kõrgema tõenäosusega kvaliteetse laenuteeninduse. See kohustuslik küsimus töötas 15 aastat tagasi väga hästi ka põhjusel, et väga palju küsimusi ei osatud küsida. Esimene kriis tõi uued teadmised, uus sajand muu hulgas ka ressursi kogenenud kolleegidelt õppida. Ja viimase kriisi kogemus on seda trendi kinnitanud - isikute tundmine ja usaldamine ei ole enam ainumäärav.
    Kriisi õppetunnid pankadele. Mitu ettevõtmist, mida juhtisid kogenud isikud, sai viimases kriisis suure löögi. Seega on olulised finantsnäitajad ja äriidee. 1990ndatel anti laenu, teades isikut ja kas siis mitte-teades või mitte-vaadates finantsnäitajaid ega äriideed. Uuel sajandil pidi midagi veel olema, kas siis äriidee või piisav kapital. Või vastupidi - kui äriidee ja kapital olid piisavad, võis isiku omadusi mitte teada. Viimasest kriisist tulid edukalt läbi peamiselt need, kel on kolm kolmest - konkurentsivõimeline tegevusplaan, piisav kapital ja rahavoog ning kogenud juhid.
    Vaadates möödunud kogemustele, võib väita, et ettevõtete riskijuhtimine peab tulevikus katma kõiki valdkondi. Seega ettevõtjana tuleb aeg-ajalt muu hulgas küsida - kas mu ettevõtte juhid/juht on asendatavad? Mis juhtub kasumiga ettevõtte suurima ostja loobumisel? Mis juhtub rahavooga tooraine 20% hinnatõusul? Mis on see valdkond, millest ettevõte kõige rohkem teenib ja mis saab seal valesti minna?
    Autor: Meelis Mullaste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Energiahindade ohver: pika ajalooga leivatööstuse jaoks jääb see aasta viimaseks
Poelettidelt tuttavaid leibu ja küpsetisi valmistanud Saare Leiva töötajad saavad täna koondamisteate, sest ettevõte paneb aasta lõpus uksed kinni.
Poelettidelt tuttavaid leibu ja küpsetisi valmistanud Saare Leiva töötajad saavad täna koondamisteate, sest ettevõte paneb aasta lõpus uksed kinni.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.