Vitsur: EL ei suuda päästa kogu maailma

Juba mõne aasta pärast, 2020. aastal, loodab Euroopa Komisjon koguda nii palju finantstehingute maksu, et see täidaks 23 protsenti liidu eelarvetuludest, selgub ELi 2014-2020 finantsraamistiku seletuskirjast.

Finantstehingute maksustamist analüüsides leidis Euroopa Komisjon, et ELi tasandi meetmed võivad osutuda tulemuslikumaks kui liikmesriikide enda meetmed ehk maksud. Peale selle võiks finantstehingute maks aidata vähendada siseturu praegust killustatust.

Liiga ränk hind. Finantstehingute maks võib Euroopale ja Euroopa pangandusele liiga ränka hinda maksta, arvas Vitsur. "Mõte, et teeme nüüd puhta Euroopa, mis maailma ära päästab - ei tee me sellist Euroopat, mis maailma ära päästab. Meil ei ole nii palju raha," lausus ta.

"Kui püüame seda teha, teeme Euroopa konkurentsivõimele karuteene. Rool on küll meie käes, kuid mitte ainult meie käes," selgitas Vitsur.

Ühtlasi ütles Vitsur ELi kavandatavaid eelarvemuudatusi kommenteerides: "Kõik ettevõtmised, mis vähendavad bürokraatiat, on teretulnud, ja kõik, mis suurendavad bürokraatiat, on halvad."

Vitsur lisas, et võib tunduda, nagu kõige täpsemaks muutmine on hea, aga see pole suuremalt jaolt tõsi, sest ei too töömahu lisandumist arvestades piisavalt majanduslikku efekti.

Teiseks tekib küsimus, kas toetusraha on majanduse tõukejõud või ei. Eurorahaga kiputakse tekitama hoopis kulubaasi, mida ei suudeta hiljem ülal pidada.

Infot veel liiga vähe. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts ütles, et ELi 2014.-2020. aastate eelarve üle on keeruline diskuteerida, sest pole piisavalt infot. "Rong on liikumas ja suuri rööpmepaari vahetusi siin ilmselt järgmise finantsperioodi puhul ei tule," ütles Palts samas. Palts märkis, et toetusraha kasutamisel võib suureneda omafinantseeringu osakaal, kuid küsimus on, kas kõik liikmesriigid oleks võimelised ELi raha ära kasutama, kui omafinantseeringu maht tõuseb. "See on küsimus ka Eesti jaoks," lisas ta.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul kujuneb Eestile probleemiks, kui EL seob kolmandiku põllumajanduse otsetoetustest keskkonnanõuetega. Selle eesmärk on vähendada põllumajandusmaa kasutust. "Meil on 900 000 ha tootmispinda ja 200 000 ha on juba praegu võsastumas. Pole õige, et jätaksime veel 7% tootmisest välja, nagu ELi põllumajanduspoliitika keskkonnasõbralikumaks muutmine eeldab," kommenteeris Sõrmus.