Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kreeka uus kärpeplaan paneb lõpuks paika riigiametnikud
Kreeka parlament peaks homme kinnitama uue järjekordseid kärpeid kinnitava seaduse, et riik saaks uue pikisilmi oodatud rahvusvahelise abilaenu.
Esmakordselt riigi 190aastase ajaloo jooksul hakkaks kõigile riigi 700 000 riigiteenistujale kehtima üks seadus. Seadusega on plaanis kärpida nii põhipalka kui boonuseid. Põhipalka langetatakse 20 protsenti lisaks juba läinud aastal kärbitud 20 protsendile. Avaliku sektori firmade palgad langetatakse 65 protsendile 2009. aasta tasemest. Keskmine teenistuja palk langeb seega 1900 eurole kuus. Valitsus loodab nii aastas kokku hoida 2 miljardit eurot.
Umbes 30 000 riigiametnikku pannakse nn „tööreservi“, kus nad saavad vaid 60 protsenti senisest palgast. Kui neile aasta jooksul avalikus sektoris uut tööd ei leita, kuuluvad nende kohad koondamisele. Valitsuse loodetav sääst – 300 miljonit eurot. Uus seadus muudab lihtsamaks palga kärpimise ka erasektoris.
Pensionide seda osa, mis jääb üle 1000 euro kuus, kärbitakse 20 protsenti. Pensionärid, kes on nooremad kui 55 aastat, peavad loobuma koguni 40 protsendist. Riigiteenistujatele makstavat lisapensioni kärbitakse 20 kuni 30 protsenti. Endiste panga- ja riigifirmade töötajate pensione kärbitakse 15 protsenti. Loodetav kasu – 235 miljonit eurot aastas riigieelarvele ja rohkem kui miljard eurot aastas riigi hallatavale pensionifondile.
Maksuvaba tulu langetatakse 5000 eurole aastas seniselt 8000 eurolt. Solidaarsusmaksu, mis on sõltuvalt sissetulekust 1 kuni 5 protsenti, tuleb kõrgepalgalistel kreeklastel maksta tuleval aastal koguni kaks korda – tagasiulatuvalt 2011 aasta eest ja lisaks ka 2012. aasta eest.
Autor: Katri Soe-Surén
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.