Suurettevõtjate laokil majad

Spikriks Tallinna linnavõimu koostatud must nimekiri, käis ETV saade Pealtnägija räämas majade lood ükshaaval läbi. Järgneb kokkuvõte täna õhtul eetris olnud Pealtnägijast:

Endine kodakondsusameti maja kuulus varem siseministeeriumile. 2006. aastal ostis selle enampakkumisel 36 miljoni krooniga endine ühispankur ja tänane Viru Keemia Grupi suurosanik Margus Kangro. Nagu Äripäeva Rikaste TOPi 14. koha omanik Pealtnägijale väitis, on maja renoveerimine toppama jäänud, sest piikide murdmine hoone muinsuskaitseliste eritingimuste pärast alles käib.

"Mõningaid tingimusi lihtsalt tuleb järgida ja ennast nii-öelda kohendada selle järgi. Nagu kogemus tegelikult näitab teiste sarnaste hoonete puhul vanalinnas, et omanikud on tagantjärgi siiski rõõmsad, et neile mingit piirangud seati, just tänu sellele, et see aitab säilitada seda nii-öelda autentsena," kommenteeris Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhtivspetsialist Henry Kuningas.

Kunagi kavandati sinna Prantsuse kultuuriinstituuti, ent Henry Kuninga sõnul toimus Prantsuse saatkonnal eelarve kokkutõmbamine ning nad ei suutnud leida hoonele funktsiooni ega uut kosilast. Ise ei saa ja teistel ka ei luba ehk hoone seisis lihtsalt tühjana, märkis ta.

Tänavu kevadel prantslastelt maja ostnud ärinaine Jana Tool rääkis Pealtnägijale, et päästetöödega alustatakse tuleval kevadel ning majja plaanitakse rajada originaalses stiilis luksuslikud korterid.

Kuna tegemist on nii suure kinnistuga, siis ikka juhtub, et ühest otsast tehakse midagi korda, aga teises otsas midagi laguneb, kommenteeris Henry Kuningas. "Hoone ise on ka praegusel hetkel veel restaureerimata, samas on restaureeritud hoone fassaadid tänava pool," lisas ta.

Aastaid tühjana ja lagunevana seisnud maja kuulub 77aastasele Ellen Nellisele, kelle võib leida Äripäeva rikaste edetabeli 461. kohalt. Tegu on Toomas Tooli firma Esmar väikeaktsionäriga ning kinnistu tegelikuks omanikuks peetakse Pealtnägija andmeil Tooli ennast. Kui veel aastate eest pommitas linnavalitsus hoone haldajat märgukirjade ja palvetega, siis nüüd käib maja juures vilgas taastamistöö.

Ajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul on see üks kõige kestvamaid tondilosse, mis on juba nõukogude aja lõpust seisnud tühjalt. "Nii et praktiliselt on see 20 aastat tühjust. See on ikka tõeline kurioosum," märkis ta.

2005. aastal ostis kinnistu tänavapoolse hoone mitmed korterid 13 miljoni krooni eest linna enampakkumiselt kokku rallilegend Markko Märtin. Mees asus esiotsa usinalt ajaloobriljanti seest lihvima, kuid varsti tööd seiskusid. Probleemiks asjaolu, et kogu kinnistul on kaks hoonet, millest hoovipealsel on mitu erinevat omanikku, teatas Pealtnägija.

Rallilegend ise ei soovinud Pealtnägijale oma kinnisvaraplaane tutvustada. Teada on, et nelja aasta eest oli maja müügis 50 miljoni, aasta pärast 45 miljoni ning täna 25 miljoni krooni ehk 1,6 miljoni euro eest.

Muinsuskaitsjatega piike murdes on krunt tundmatuseni muutunud – vanad majad on maha tõmmatud, parkla ja turg asemele ehitatud. Vaid nn roheline apteek mädaneb puutumatult juba üle kümne aasta, teatas Pealtnägija. Kaks nädalat tagasi lubas Andres Sõnajalg Pealtnägija küsimustele vastata, ent pole tänaseni endast märku andnud.

Üks väheseid vanalinnas säilinud keskaegseid hooneid, kus nõukogude ajal tegutses mereväeluure, on kannatanud Mehhiko seepi meenutava varade jagamise pärast. Metalli- ja kinnisvaraäriga 1990. aastatel rikastunud Jevgeni Babuškin ja tema ekskaasa Oksana on kallite autode, hinnaliste kellade ja maalide, Šveitsi pangakontode ning suure kinnisvaraportfelli pärast kohtutes maadelnud juba üle 10 aasta. 2004. aastal sai naine küll Suur-Karja kinnistu endale, tellis maja taastamiseks projekti ja võttis pangast miljoneid laenu, kuid siis arestis kohus kinnistu uuesti.

Kesklinna valitsus ja munitsipaalpolitsei on omanikule teinud mitmeid märgukirju ning täna seisab maja mustas nimekirjas kui üks tondilossidest, mille osas kaalutakse sundvõõrandamise algatamist. Nagu Oksana Babuškina Pealtnägijale väitis, vabastati maja augustis lõplikult aresti alt ja töö käib uue omaniku leidmiseks.

Vanalinna üks vanim puitehitis ja selle kuur on ainuüksi selle aasta jooksul põlenud kokku seitse korda.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhtivspetsialisti Henry Kuninga sõnul on Austraalias elav omanik soovinud nii hooned maha tõmmata, et sinna parkimisplats rajada, kui on avaldanud soovi kinnistule uus hoonestus teha. Tänavu mais oli kinnistu 575 000 euroga müügis.

Ainuke 17. sajandist säilinud puitmaja vanalinnas on pinnuks silmas peamiselt selle fassadi pärast, mis aastaid tagasi paljaks kooriti. Maja seisab juba aastaid tühjalt ja kütmata, mistõttu olukord üha halveneb. Ilusa hooviga hoone taastamine seiskus aastateks linnaga peetud omandivaidluste pärast, teatas Pealtnägija.

Maja, mille kirjusse omanikeringi kuulub ka Eesti male suurmeister Iivo Nei, on mustas nimekirjas viimase kahe karmi talve tõttu. Pakane, lumi ja sulaveed on 18. sajandist pärit barokkhoone fassaadi lõhkunud nii jõhkralt, et selle alt läbikäimine on selgelt eluohtlik, rääkis Pealtnägija.

Henry Kuninga sõnul on tegus ja ettevõtlik korteriühistu tellinud projekti ja lubanud koheselt asuda seda ka restaureerima.

Nn Tiesenhauseni maja on seotud Eesti uusaja ühe kurikuulsama petulooga, kus kelmide võrgustik mängis 1999. aastal hoone Brunhild Dorothea Tiesenhausenina esinenud tankisti nimele, misjärel see kaks korda n-ö heauskseile ostjaile edasi müüdi. Kohtuprotsessil mõisteti kolm kelmi süüdi ning hoone tagastati 2004 õigele pärijale. Aasta hiljem omandas maja V.A.O Invest, millega olid varem seotud ka vanalinna kinnisvara suurkokkuostjad Margus ja Eve Fink. Tänased omanikud on aga vähetuntud vene nimedega ettevõtjad, teatas Pealtnägija.

"See on täielik košmaarne koht, sellepärast et seal üleval kõrgub üks suurepärane maja kahekordsete keldritega, kus võiks olla oivaline restoran ja oivalised vaated all-linnale ja üleval ka siis kõrval on ju see Kohtuotsa vaateplatvorm, kuhu praktiliselt viiakse kõiki turiste. Aga see maja on tühi, laguneb, me näeme, ta on täis soditud grafitiga, mõnel pool on tal siin veel needsamused aknadki sisse löödud ja ainult otsas on paar ruumi kasutusel," rääkis Jüri Kuuskemaa.

Henry Kuninga sõnul on linnateatrile kuuluv maja nukras olukorras, ent millal leitakse raha selle restaureerimiseks, ei osanud ta öelda.

Jüri Kuuskemaa ütles Pealtnägijale, et sundvõõrandamine on äärmiselt keeruliselt läbiviidav, pealegi peab maksma sundvõõrandaja turuhinna. "Kui linn sundvõõrandaks, siis oleks ainuke võimalus leida firma või inimene, kes oleks valmis need logud uuesti üles ehitama," märkis ta.

Täna on tema sõnul karistuseks hoiatused-trahvid, mida osa maksab ja osa mitte. "Need trahvid on väikesed. Need ajavad mõningaid rikkureid ainult naerma," selgitas Kuuskemaa.