Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltimaade fotokunstnike sovetiaja ühised mälestused
Tallinn on fotograafiast üle ujutatud. Jätkub fotokuu ja selle raames on avatud, aga juba ka lõppenud mitu näitust. Järjekordne väljapanek on üleval Tallinna kunstihoones. Leedu kuraatori Vytautas Michelkeviciuse koondatud teoste valik kannab pealkirja "Sündinud samas kohas: kujutis, mälu ja fiktsioon Baltimaades".
Näitusel on üleval üheksa kunstniku tööd Eestist, Lätist ja Leedust. Need kunstnikud esindavad kahte põlvkonda - 1970. ja 1980. aastatel sündinuid - ning oma mälestusi nõukogude ajast.
Kuraator ühendab need kaks kümnendit sarnaste lapsepõlvemälestuste ja teismeea kogemustega: milline on viimaste nõukogude ajal sündinud põlvkondade ühisosa ja kuidas see väljendub nende mälestustes sellest ajast.
Töölisnaine enne ja nüüd. Marge Monko (1976) näitab nii laguneva Kreenholmi manufaktuuri seeriat kui ka uut versiooni plakatist "Ma ei söö lilli".
Monko on sisse võtnud Teise maailmasõja ajast ikooniliseks muutunud J. Howard Milleri töölisnaise plakatilt "We Can Do It!" pärineva poosi Tallinna pilvelõhkujate taustal. Pealkiri "Ma ei söö lilli" viitab ingliskeelses maailmas levinud metafoorile, et tüdrukud söövad lilli, päikesekiiri ja kompvekke.
Kaduvad ja lenduvad mälestused. Arnis Balcus (1978) uurib oma töös "Amneesia" vanade kommete ja rituaalide kadumist ühiskondlike muudatuste keerises.
Üksik väike poiss istub lõunalaua taga ja põrnitseb klaasitäit piima. Tüdrukud mängivad keksu - laste ajaviide, mida paraku enam kuskil ei näe. Sõjalise õppe tunnid koolis on samuti võõraks nähtuseks saanud.
Küsimuseks jääb siiski, et kas need unustatud rituaalid on tingimata olemuslikult juurutatud nõukogude ajas ja seotud tahtliku amneesiaga või on need konstrueeritud retrospektiivis, sest mängud muutuvad pidevalt ja sõjalise õppe tunnid teevad tänapäeva poiste seas comeback'i.
Videos "Sünkronisatsioon" laseb Rimas Sakalauskas lahti lapsepõlve piltidest mänguväljakust, kõrgest teletornist. Sürrealistliku atmosfääriga lühifilm näitab end maast lahti kruvivat ja õhku tõusvat teletorni ja laste ronimispuud. Mälestused keerlevad UFOdena lõputusse kosmosesse.
Suure vaenlase kadumise paine. Absurdist lähtub ka Tadas Sarunas (1981), kes kujutab fotodel leedu maalikunsti klassikasse kuuluvaid maastikustseene, millel luusib ringi "Tähesõdade" valges kostüümis sõdalane.
See kujutab frustratsiooni, mis on tekkinud suure vastase kadumisest, kellele vastandumisel põhines kõigi Baltimaade identiteet.
Autor: Ragne Nukk