Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EDETABEL: Virumaalased löövad asukoha ja visadusega

    Sügisvärvidesse mattunud Tapa linna sisse sõites võtab meid vastu rahulikult kulgev hommikupoolik. Korraks tundub isegi uskumatu, et siin tegutseb nii usin ettevõte nagu Segers Eesti, mis kasvatas eelmisel aastal gasellina käivet ja kasumit. Ettevõte õmbleb härradele Rootsis triiksärke, valmistab peeneid kokariideid ning tikib elegantseid embleeme.
    Segersi Eesti majja pääseb loata, sest uks on lahti ja juhataja kabinet kõige esimene. Meid võtab vastu pisikest kasvu range olemisega Heli Eigi, kes on nüüdseks seda ettevõtet, või siis keskladu Tapal, vedanud ja juhtinud kokku kolm aastat.
    Tema olemus tundub esmapilgul kammitsetud, kuid jutuhoos ettevõtte tegemistest rääkides lähevad Eigi silmad elavalt särama ja tundub, et talle tõesti meeldib teha just seda tööd ja just selles ettevõttes.
    Head tulemused audiitorile üllatuseks. Möödunud aasta oli paljudele ettevõtjatele raske, kuid nii mõnedki suutsid ennast kenasti ära majandada, nende hulgas ka Segers Eesti, mis ettevõtte juhi sõnul sai möödunud aastaga ikka kohe üllatavalt hästi hakkama. "Isegi auditeerimisel oli probleeme, küsiti, kuidas see üldse võimalik on. Aga ma arvan, et see on kõik tänu sellele, et meie müük Rootsis läheb väga hästi ja me saime oma kulud kontrolli alla. Ma olen meie kulude olukorraga praegu suhteliselt rahul," räägib Eigi oma kabinetis töötoolil istudes.
    Segers teeb kergemaid ametirõivaid, lisaks ka meeste triiksärke, veste. Tapal asub logistiline ladu koos mõningase tootmisega. Põhiline turg on Rootsi. "Eestis müüme väga vähe. 2010 oli Eesti müük 1,2% kogu meie müügist ja 2011. aasta üheksa kuuga on Eesti müük 1,8% müügist," räägib ettevõtte juht. Tema sõnul on Eesti müüki plaanis aga kasvatada. "Aastal 2012 peaksime hakkama oma toodangut ka Eestis aktiivsemalt tutvustama ja pakkuma. Eesmärk on tuleval aastal seda suurendada, kuid vaatame, kuidas läheb," arutleb Eigi.
    Lääne-Virumaa ettevõtlusele hea paik. Eigi sõnul on Lääne-Virumaa ettevõtluseks väga hea keskkond. Ühelt poolt abivalmis kohalik võim, teiselt poolt on selleks võluvitsakeseks ka logistiliselt hea asukoht. "Me asume ju siin linnade vahepeal. Mulle tundub, et omavalitsused on nüüd aru saanud, et masu ja koondamislained on ettevõtetest üle käinud ja nüüd tuleb neid edasi aidata. Teiseks, me pole Soome ja Rootsi turust siin ju ka väga kaugel. Ja kust tuleb raha? Euroopast. Me oleme sellele väga lähedal. Samas pole meie kulud siin nii suured, kui on näiteks Harjumaal või Tallinnas. See ongi võti, et me saame kulud kontrolli all hoida ning saame samas tulud kallimast piirkonnast kätte," teab Eigi põhjust, miks Lääne-Virumaa ettevõtjad on nii edukad.
    "Siin on Tallinna-Peterburi maantee, sadamad, raudtee, meil ei ole piiranguid. Tapa on umbes 100 kilomeetrit Tallinnast. Kuid kui me oleksime Põlvas või kuskil lõuna või ida pool, siis oleks logistilisi probleeme," lisab ta.
    Eestis pole ostujõudu. Liigume kabinetist edasi ettevõtte tootmist ja tsehhi vaatama. Paari korrusega majas juhatab Eigi meid lifti ette. Sisenedes jääb silma see, et kandemasinal on 12 nuppu. "Vajutame number 12?" teen ettepaneku. Eigi vaid naerab selle peale, vajutab nuppu number 12 ja lisab:" See viib ikkagi vaid teisele korrusele. See on nõukogude ajast siia majja jäänud, ei teagi, kust see siia saadi."
    Tootmisruumides võtab meid vastu naistest koosnev reibas kollektiiv, kes kõik usinasti tööd teevad. Särgid, tikkimismasinad, õmblusmasinad, laod - kõike seda juhivad naised.
    "Me oleme Tapal üks suuremaid tööndjaid ja meie töötajad on peamiselt naised. See on väga hea, sest naistel pole Tapal kuigi palju töökohti," lausub Eigi ja tervitab rõõmsalt kolleege.
    Küsin ühe töötaja käest, kuidas talle meeldib ettevõttes töötada. "Noh, eks töö on töö, aga mulle siin meeldib. Ma olen tegelikult kunstiharidusega, kuid see, mis meie siin teeme, on ka omamoodi kunst," lisab töötaja.
    Tikkimismasina taga teeb tööd proua Tiia Reinomägi, kes räägib uhkelt, et oma rekordpäeval tikkis ta 800 põllele embleemi peale.
    Töötajad kui üks ühine kamp. Kuna enamik töötajaid on kohalikud, on nad Eigi sõnul ka kui üks suur ja muhe kamp, kes saavad omavahel hästi läbi. "Naised on kõik väga tublid," kinnitab Eigi ja lisab, et ta on tõesti rahul, et ta just siin töötab. "Selliseid ettevõtteid nagu meie ei ole enam palju ja ma oleksin väga kurb, kui see peaks millegipärast ära kaduma," märgib Eigi ja lisab, et kui ettevõte järgnevatel aastatel käivet 20-30% kasvatab, peab mõtlema tootmise laiendamisele ja see võib muutusi kaasa tuua.
    Kuigi viru veri ei värise ja Segers Eestil oli möödunud aasta tulemus väga kena, siis tulevikku vaatab ettevõtte juht Heli Eigi ikkagi suhteliselt ettevaatlikult.
    "Praegune aasta on sarnane 2009. aastaga, just müügitrendide poolest. Ka tooraine on kallimaks läinud ja see on ka müüki pidurdanud," räägib Eigi. "2012. aasta tuleb ilmselt suhteliselt rahulik, midagi hõisata pole, tuleb oma tööd teha ja tugevalt müüki ja kulusid vaadata, oma ideest ja strateegiatest kinni hoida, siis ei juhtu midagi hullu. Kuid mingit väga suurt käibehüpet ma siiski ei usu," lisab Eigi ja lehvitab rõõmsalt kolleegidele kõrvatoas.
    Maavanem: talupojamõistus viib edasi!
    Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi sõnul on tema maakonna ettevõtjad edukad, sest kasutavad tööd tehes talupojamõistust ega torma iga mure korral Toompeale meelt avaldama, vaid teevad järjepidevalt tööd edasi.
    Küsimustele vastab Einar Vallbaum.
    Mis nipiga Lääne-Virumaa ettevõtted mullu nii häid tulemusi saavutasid? See on täielik enda alale pühendumine ja nad on oma ala parimad spetsialistid. Meil on siin ju väga kivised põllud ja tuuline paerannik, siin ei saa ennast korrakski lohakile jätta.
    Soomlased hoiavad meil ja meie töölistel silma peal, oleme sellise valvsa pilgu all ja seepärast olemegi endast parima andnud.
    Kas tulemused on sama head ka sellel ja tuleval aastal? Kindlasti! Meil on palju töötajaid ümber õpetatud, näiteks Belluses, kus üks tööline saab täita viit eri funktsiooni.
    Mida te teistest maakondadest teisiti teete? Meie ei aja väikeste asjadega pilli lõhki, vaid kasutame talupojamõistust. Oleme nii masu ajal kui ka poliitiliste tuulte käes suutnud hoida Vene ettevõtjate ja poliitikutega häid suhteid ja suutsime ka siis oma tooteid Venemaale müüa. Me ei lähe kohe lipuga barrikaadile, kui siin põllumehed läksid ju näiteks Toompeale. Kui teised läksid üles oma õigusi nõudma, siis meie omad leidsid, et tuleb tööd teha.
    Miks mitte? Sest see ei vii edasi? Jah, just! Meie omad sellistes asjades ei osale, meie kasutame rohkem talupojamõistust.
    Mida soovitate ettevõtjatele järgnevateks aastateks? Teha kaks eelarvet. Üks, mis oleks masu ja kokkuhoiu eelarve, ja teine veidi julgem. Sest masu ei ole veel möödas.
    Praegu on tark ettevõtja see, kes endale n-ö koti raha taravaraks kogub. Kunagi ei tea, mis pangad teevad, praegu räägitakse ju ka likviidsuskriisist. Siis on hea, kui on võtta.
    Praegu on tunda ka seda, et firmadel on hakanud maksehäireid tekkima.
    Kust see tuleb, et olümpiavõitja teine kord võidab?
    Eks see on jätkuv järjepidav töö, mis on hakanud vilja kandma. Kõik sõltub veel ka sellest, mis olukord eksporditurgudel on, erinevad piirkonnad käivad üles ja alla.
    Meie suureks väärtuseks on töötajad. Kui ettevõte meeskonda ei hinda, võib ta head tulemused ära unustada. Meeskond ja tööriista või seadme taga olev operaator toob tegelikult kasumi.
    Palju oleneb ka sellest, kuidas seade tööle pannakse.
    Ma arvan, et kõigil ettevõtetel on veel arenguruumi selles asjas.
    See pole muud kui juhus. Meie kontor asub näiteks Lääne-Virumaal, aga ise tegutseme üle Eesti.
    Iga ettevõte peaks järgmisel aastal panustama turundusse ja edasi liikuma. Kuid kindlasti peaks igal ettevõttel olema ka plaan B, juhuks kui läheb hullemaks. Maailmapilt on praegu hägune. Kõik ettevõtted peaksid hoolitsema ka selle eest, et neil sularaha oleks.
    Meie prognoosime oma ettevõttele tulevaks aastaks kasvu. Mööblisektoris on Euroopas praegu vaikne aeg, aga see ei tähenda, et poleks võimalik turuosa võita. Käib pigem ümbermängimine.
    Äripäeva maakondade TOPides andsid tänavu tooni puidutööstused. Saematerjali tootmine on nagu majanduse lakmuspaber - iga võnke kohta saabub signaal kiiresti Eestisse ja võnge kajastub nädala-kahe pärast müügitulemustes, kinnitab Eesti ühe suurema saeveski ASi Toftan tegevjuht Martin Arula.
    "Puittooteid toodetakse maailmas üldjuhul natuke rohkem, kui neid tarvitatakse, ja see põhjustab olukorra, et iga muutus tarbimises annab endast kohe märku," seletas Äripäeva Võrumaa TOPi võitjafirma juht Arula. "Kui puidupõhises elamuehituses kusagil maailmas midagi muutub, jõuab selle mõju varem või hiljem Eestisse."
    Arula toob näiteks Jaapani, kus parematel aastatel alustati 1,2 miljoni uue eramu ehitamisega ja praegu on alustamisjärgus umbes 600 000 eramut. "Me just istusime ja arutasime ühe jaapanlastest kliendi esindajatega nende soovi vähendada meie lepingulisi tarnitavaid saematerjali koguseid kolmandiku võrra ning saada tihumeetri pealt 10 eurot hinda alla," tõi Arula värske näite. "See tähendab, et neljandas kvartalis surutakse meid praegu selgelt hinna ja kogustega allapoole."
    Maksuvõimeline välisklient toetab. Arula kinnitusel peegeldub puittoodete tarbimise vähenemine maailmas kohe ka kohalikul turul. "Kui ikka ühel hetkel ei ole võimalik saematerjali mingit sortimenti edasitöötlejatele müüa, on kusagil toimunud tõsine muutus," ütles Arula. Üks hea indikaator on puitpakendiks ja kaubaalusteks minev kehvema kvaliteediga saematerjal. "Kui me näeme, et meilt tahetakse pakendiks minevat saematerjali rohkem saada, on alust arvata, et kaubavahetuses on minekut. Praegu on vastupidi - pakendipuitu ei taheta - ja see tähendab, et kaubad ei liigu," selgitab Arula.
    Otepää vallas tegutseva puitaluste tootja OÜ Pro Fiksum juhataja Külli Uibo kinnitas, et praegu töötavad nad vähendatud võimsusega, sest tellimused on vähenenud. "Teeme vaid paremast lauamaterjalist kaubaaluseid Soome," tunnistas Uibo. "Kehvemast materjalist ühekordsete kaubaaluste järele pole praegu üldse nõudlust."
    Et kompenseerida kodumaise turu kahanenud nõudlust saetoodangu järele, tuleb suurendada eksporti. "Peame näiteks läbirääkimisi, et müüa Põhja-Aafrikasse täiendavaid mahte," rääkis Arula ja lisas, et uute maksevõimeliste klientide pidev otsimine on aidanud neil kehvematel aegadel vee peal püsida. Toftanil on praegu umbes 100 klienti 22 välisriigis.
    Puidufirmad painduvad hästi. Arula hinnangul on enamik Eesti metsatööstussektori ettevõtetest jätkuvalt paindlikud ning tänu sellele suudeti paari aasta tagusest kriisist edukalt välja tulla ning möödunud aasta väga heade majandustulemustega lõpetada. "Kogu sektor on aru saanud, et edu peitub ekspordis ja et tuleb meeleheitlikult väljastpoolt Eestit endale sissetulekuallikaid otsida," rääkis Arula.
    Toftan on igal aastal tasapisi tootmismahtu suurendanud, ka masu aastatel. Arula kinnitusel saavutati see tootlikkuse kasvuga. Tänavu on ettevõte suurendanud saagimistäpsust ning kasutusele võtnud ainulaadse skännertehnoloogia ning kaarsaagimise. "Tänu sellele saame me toorpalgist viiendiku võrra rohkem saematerjali kätte," lausus Arula.
    Me oleme tegelikult selle aasta esimeses kvartalis teinud Toftanist oma ettevõtte ajaloo suurima sisseostu. Kuna saematerjali turg oli tol hetkel maas ja meil oli vabu vahendeid, leidsime, et mõttekas on kokku osta suuremas hulgas materjali.
    Viimastel kuudel oleme saematerjali vähe ostnud, sest ei taha aasta lõpuks suurt laovaru jätta. Meie Saksamaa kliendid ütlevad, et kiiresti-kiiresti on veel toodangut vaja, aga novembris läheb nende realisatsioon alla ja mahud vähenevad.
    Oma klientidega rääkides olen aru saanud, et pigem tuleneb see sesoonsusest. Ja millal nad taas ärkavad, sõltub sellest, kui külm talv Saksamaal on ja kui pikalt seal lumi püsib.
    Kui puidutoodete tarbimine maailmas väheneb, avaldab see suhteliselt kiiresti mõju ka meie metsatööstussektorile. Ekspordi osa on puidutööstussektoris kogu aeg suur olnud. Sae- ja höövelmaterjali koduturule müüki peaks vaatama sedapidi, et sellest toormest tehtud majad, mööbel, puitelemendid ja palju muud läheb lõpuks ju ikkagi eksporti. Ja kui sellise eksporditoodangu järele nõudlus väheneb, vähendavad tootjad saematerjali ostukoguseid.
    Meie metsatööstussektor on maailmamajanduse tõusudele-mõõnadele hästi reageerinud.
    Autor: Kaisa Tahlfeld
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.