Sammastest tulevikuks ei piisa

"Riigipension kaob ära sellepärast, et töötegijate, maksumaksjate ja pensionäride suhe läheb halvaks ning teises ja kolmandas sambas ei suudeta tootlust tagada ja need rahapaigutused on ebaefektiivsed nii, et raha läheb kaotsi nii kui nii," lausus majandusõppejõud Andres Arrak.

Ta rääkis, et on ise teise pensionisambasse kaheksa aastat makseid teinud ning seda kontrollides oli seal nominaalselt natuke väiksem summa järele jäänud kui sisse makstes. "Aga kui võtsin inflatsiooni arvesse, siis oli kolmandik sellest summast kadunud. Kui isegi edukaimad pensionifondid ei suuda inflatsiooni jagu investeerida minu raha nii, et see oleks inflatsioonist kõrgem, siis ei ole asjal lihtsalt mõtet."

Kolmanda samba patt on Arraku arvates see, et raha paigutatakse veelgi riskantsematesse finantsinstrumentidesse, kus on lootus saada kõrgemat tulu, aga ka risk on suurem. "Kuna II ja III samba pensionifondide raha on paigutatud muu hulgas ka Kreekasse ja teistesse võlakriisis olevatesse riikidesse, siis osa rahast läheb kaotsi," sõnas Arrak.

Säästud tuleb paigutada reaalsetesse varadesse. "Pensionile lootmine on tänapäeval mitte väga optimistlik tegevus," lisas ta naerdes. "Tulevane Eesti pensionär saab ainult iseendale loota - kas ta viitsib lapsi teha, kes teda toetavad, äkki on tal mingi kinnisvara, äkki mingi maatükk või metsajupp. Oma säästud tuleb paigutada sellistesse reaalsetesse varadesse, mille väärtus aja jooksul kasvab - nagu olen öelnud, maarjakaske tuleb kasvatada," jagas ta vanaduspõlve kindlustamiseks soovitusi.

Majandusteadlane Raul Eamets ütles, et Eesti pensionäri heaolu tulevikus sõltub sellest, kuhu ta on investeerinud ja mida ta teinud on. Kui inimesed investeerivad mingitesse materiaalsetesse asjadesse, nagu maa, mets, kinnisvara, kuld või kunstiväärtused, siis nemad peavad tavaliselt inflatsioonile vastu ja neid on võimalik hiljem realiseerida. "Praegu ma arvan küll, et neid lahendusi tasub eelistada teisele ja kolmandale pensionisambale," nentis Eamets.

Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse sõnul paistab uuringutest välja see, et toimetulek vanemas eas sõltub väga palju sellest, kas inimene elab üksinda või on kaks pensionieas inimest koos.

Investeerida tasub tervisesse. "Eesti puhul on tavaliselt naine üksinda ja siin lööb meie meeste varane suremus kahekordselt. Esiteks mehed ei osale nii pikalt ühiselus, riigi rikkuse tootmises kui naised ja teiseks meeste varasema suremuse tõttu on sõna otseses mõttes nende naised vanemas eas vaesusriskis, sest eluasemekulusid on kergem katta kahekesi koos kui üksinda."

Olukorrale aitaks leevendust pakkuda Jesse arvates terviseprobleemide lahendamine. "Seda nagunii, et teha kõike, et vähendada meie varast suremust, aga see ei lahenda paraku demograafilise augu tõttu tekkivat pensionikassa probleemi."

Jesse rääkis, et seda me tagasi pöörata ei saa, et 90ndate aastate lõpus ja lähikaudsetel aastatel oli sündimus madal, küll aga on oluline see, et sündinud lastele antakse kaasa oskused ennast hoida ja mitte hävitada.

Riigikontrolör Mihkel Oviir lausus, et võimalike meetmetena pensionikindlustuses võib kaaluda ka näiteks pensioniea tõusu, erakindlustuse laiendamist ja riiklikku vähendamist, pensioni sidumist pensionile siirdumise vanusega vms. "Reformimist vajab ka töövõimetuspensionide süsteem. Aga ka nende meetmete eeldatavaid mõjusid tuleb analüüsida ja hinnata."

Samuti märkis riigikontrolör "Aktuaalses kaameras", et pensioniea võiks tõsta 70 aastale.

Riiklik pension ei kao kusagile. Me tegime alles mõned aastad tagasi korraliku pensionireformi, mille eesmärk oligi muuta süsteem jätkusuutlikumaks. Lisaks tõstsime pensioniiga 65 eluaastani.

Kui me vaatame teise samba sissemakseid, siis täiesti planeeritult makstakse riigieelarvest sellele süsteemile peale. Järgmisel aastal taastame riigipoolsed maksed teise sambasse täies mahus - minu arvates see annab oluliselt kindlust juurde. Keerulises finantsolukorras tuleb vaadata, et kohustusliku teise pensionisamba raha oleks võimalikult pikas perspektiivis konservatiivselt ja tootlikult hoitud.

Kolmanda samba puhul on tegu vabatahtlike investeeringutega ning küsimus on samuti tootlikkuses ja riski võtmises. Siin on väga tähtis, et inimesed oleksid teadlikud, kas nad lähevad kiire riski peale, mis on viimastel aastatel andnud tagasilööke rohkem.

Ma ei näe, et oleks vaja süsteemset muudatust teha. Pigem tuleb tegeleda sellega, et sammaste tootlikkus oleks piisavalt suur ja tegeleda laiemate demograafiliste probleemidega, mis puudutab elanikkonna vananemist ja just nimelt seda, et meie töökäsi ühe pensionäri kohta oleks rohkem.