Hankelepingud said päitsed

Eesti riigihangete praktikas on esinenud juhtumeid, kus parimat hinda pakkunud isikuga hankelepingu sõlmimisele järgneb hankija poolt hinnatõusu võimaldamine. Arusaadavalt teeb selline käitumine meele mõruks konkurentidel, kes õigustatult tunnevad, et neid on ebavõrdselt koheldud. Riigikohus on 12. oktoobril viidetega Euroopa Kohtu praktikale selgitanud, milles hankijad lepingute muutmisel arvestama peavad.

Vaidluse asjaolude kohaselt anti Võru linnas korraldatud jäätmeveo ainuõigus ASile Ragn-Sells. Pärast lepingu sõlmimist esitas AS Ragn-Sells Võru linnavalitsusele teenustasu tõstmise taotluse, põhjendades seda prügila hinna tõusuga ja diislikütuse aktsiisimäärade oodatava tõusuga.

Võru linnavolikogu kehtestaski uued teenuse hinnad. Seepeale esitas AS Veolia Keskkonnateenused kohtusse kaebuse Võru linnavolikogu otsuse tühistamiseks. AS Veolia Keskkonnateenused oli ASi Ragn-Sells võidetud konkursil esitanud paremuselt kolmanda hinnaga pakkumuse. Riigikohus jättis jõusse ringkonnakohtu otsuse, millega tühistati teenustasu tõus.

Riigikohtu otsuse üks olulisemaid juhiseid ütleb, et juhul kui hankija soovib säilitada võimaluse pärast pakkumise võitja väljaselgitamist hanke tingimusi muuta, tuleb selline võimalus koos vastavate detailsete reeglitega hanke alusdokumentides selgesõnaliselt ette näha.

Olulised on võrdsed tingimused. Antud juhtumil oleks kõik pakkujad võinud pakkuda teistsuguseid hindu, kui nad oleksid teadnud, et pärast hankelepingu sõlmimist on võimalik neid hindu tõsta. Seetõttu peab hankija võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt hankemenetluses avaldatud tingimustega olema reeglina seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni.

Eeltoodu ei puuduta olukorda, kus pärast hankelepingu sõlmimist ilmnevad asjaolud, mida ei olnud varem võimalik ette näha ning mille tõttu hankelepingu muutmata jätmisel satuks ohtu taotletud eesmärgi saavutamine. Selliste objektiivsete asjaolude esinemisel on hankelepingu muutmine jätkuvalt lubatud, kui muutmisega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada uue lepingu sõlmimisega. Nende asjaolude sisustamine seisab Eesti kohtupraktikal veel ees.

Vaidluse käigus tõusetus ka küsimus, kas konkursil kolmandaks jäänud pakkujal on üldse õigus hinnatõusu vaidlustada. Riigikohus asus seisukohale, et hankemenetluse võitjale suunatud otsuste tühistamist on konkurendil võimalik taotleda ka pärast lepingu sõlmimist, sõltumata sellest, mitmendaks tema pakkumus jäi. Sealjuures võib kohtusse pöördumise õigus olla ka isikul, kes pakkumust ei esitanud, kuid oleks osalenud, kui lepingu muudatusega sissetoodud tingimused olnuks ette nähtud esialgses pakkumismenetluses.