Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viljandimaa ettevõte: kõrgema palgaga kriisi vastu

    Viiratsi Saeveski juhi Tõnu Ehrpaisi sõnul maksavad nemad oma ettevõttes Eesti keskmisest kõrgemat palka ja saavad seetõttu kasutada tööjõudu, kes on keskmisest parema tootlikkusega ja kelle väljaõppesse tasub panustada.

    Küsimustele vastab Viiratsi Saeveski juht ja üks omanik Tõnu Ehrpais.
    Milliseks ettevõtte möödunud aastat peate?
    Aasta üllatas positiivselt ja selle peamine põhjus oli kogu aasta jooksul püsinud tootmise ja tarbimise tasakaal. Hästi saime ka tööle 2009. aastal tehtud investeeringud tehnoloogiasse tootlikkuse parendamiseks.
    Milline oli möödunud aasta kogu teie sektorile?
    Puidusektorile oli Eestis 2010. aasta väga edukas. Abiks selliste tulemuste saavutamisel on kindlasti ekspordi suur osakaal ja väga lai areaal.
    Millised tulemused toovad see ja järgmine aasta teie ettevõttele?
    2011. aasta kolm esimest kvartalit on igati korralikud. Neljas kvartal tuleb sel aastal mullusest tagasihoidlikum. 2012. aasta eelarve teeme tõenäoliselt kasumlikkuse poolest oluliselt madalama kui 2011. aasta tulemus.
    Sell põhjuseks on eelkõige makroolukord, mis teeb kulutamise koha pealt tarbijad ettevaatlikuks. Lisaks süveneb tootmise ja tarbimise vaheline tasakaalutus. Tõenäoliselt paraneb olukord lähiaastatel inflatsiooni edenedes - kui tarbijatel tekib arusaam raha kiirema kulutamise vajalikkusest.
    Kui palju ja kuhu plaanite järgmisel aastal investeerida?
    2012. aastal jätkuvad 2011. aastal alustatud suuremahulised investeeringud tütarettevõtte AS Aegviidu Puit arendamisse.
    Kas usute, et järgmisel aastal tuleb uus kriis?
    Kindlasti avaldab käimasolev finantskriis mõju reaalmajandusele.
    Mida arvate sellest, et Eesti on ELi abipakettidega liitumise osas esirinnas, kuid samal ajal oma inimesed vaesuvad?
    Kui abipakkettide raha kasutatakse selleks, et õpetada inimesi elama toetustest, siis on tulevik palju süngem kui olevik.
    Kuidas olete ettevõtte kindlustanud uue võimaliku majanduslanguse vastu?
    Maksame kõrgemat palka võrreldes Eesti keskmise tasemega ja seetõttu saame kasutada tööjõudu, kes on keskmisest parema tootlikkusega ja kelle väljaõppesse tasub panustada.
    Millised on Eestis suurimad ettevõtluse takistused ja murekohad?
    Mida teravamaks läheb konkurents, ja selles suunas pidevalt liigutakse, seda rohkem hakkavad mõjutama arenguid eeldused, mida ei saa ettevõtted ise otseselt suunata. Eelkõige on probleemiks riiklikud regulatsioonid, mis vähendavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes meie olulisemate konkurentidega.
    Metsatööstuses, ja kindlasti ka paljudes teistes valdkondades, on selliseks näiteks vastuolu autotranspordi täismassi piirangu puhul, kui võrrelda Eestit Skandinaavia riikidega.
    Mida soovitaksite ettevõtjatele tulevaks aastaks? T
    uleks olla valmis veelgi kiiremateks muutusteks mõlemas suunas.
    Minister Jürgen Ligi ütles Äriplaan 2012 konverentsil, et hirm hoiab kõiki tagasi. Mida Teie arvate?
    Võimalik, et ettevõtjatel on hirm eelkõige pankade käitumise suhtes keerulisematel aegadel. Eelmine kriis näitas, et see on täiesti põhjendatud. Kindlasti oleks riigil võimalik ettevõtjate hirmusid vähendada, kui töötada välja tegevuskava, kuidas riik saaks aidata ettevõtteid, kes on jätkusuutlikud ning tõsisema kriisi tingimustes langevad väga tugeva pankade surve alla laenude pikendamise korral.
    Eestis tundub valitsevat mõttemaailm, et kõik on väga hästi - meil pole oma pankasid ja neid ei ole vaja päästa. Tegelikkuses langevad surve alla ettevõtted, millest välispangad hakkavad tõenäoliselt ka järgmise kriisi korral laenude pikendamata jätmise abil kiiremas korras kapitali panga emamaale suunama.
    Maakonna paremik taas pingereasÄripäeva TOPide lähteandmed on viimase aasta käive ja ärikasum/kahjum, käibe ja kasumi kasv, rentaablus ning varade tootlikkus. Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad artiklid

Arendaja: kinnisvaraturul toimuv ei ole krahh, vaid normaalsuse taastumine
Eelmisel aastal toimunud korterite hinnaralli ja müümise kiirus ei olnud normaalne. Seega pole praegune ostuperioodi pikenemine mitte halb näitaja, vaid normaalsuse taastumine, kirjutab Miston Capitali arendusjuht Kuldar Kirikal.
Eelmisel aastal toimunud korterite hinnaralli ja müümise kiirus ei olnud normaalne. Seega pole praegune ostuperioodi pikenemine mitte halb näitaja, vaid normaalsuse taastumine, kirjutab Miston Capitali arendusjuht Kuldar Kirikal.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Southwest Airlines kandis arvutirikke tõttu kahjumit
Täna neljanda kvartali tulemustest teavitanud Southwest Airlines andis teada kahjumist, mille põhjustas detsembrikuu lõpus toimunud arvutirike. Selle tõttu tühistati enam kui 16 700 lendu, vahendas Yahoo Finance. See avaldas ettevõtte maksueelsele tulule negatiivset mõju 800 miljoni dollari ulatuses.
Täna neljanda kvartali tulemustest teavitanud Southwest Airlines andis teada kahjumist, mille põhjustas detsembrikuu lõpus toimunud arvutirike. Selle tõttu tühistati enam kui 16 700 lendu, vahendas Yahoo Finance. See avaldas ettevõtte maksueelsele tulule negatiivset mõju 800 miljoni dollari ulatuses.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Saksamaa andis jah-sõna Leopardide saatmiseks Ukrainasse
Saksamaa teatas täna, et annab Ukrainale oma Leopard 2 tankid, mida Kiiev peab Venemaa sissetungi võitmiseks hädavajalikuks, Moskva aga tarbetuks provokatsiooniks, kirjutab Reuters.
Saksamaa teatas täna, et annab Ukrainale oma Leopard 2 tankid, mida Kiiev peab Venemaa sissetungi võitmiseks hädavajalikuks, Moskva aga tarbetuks provokatsiooniks, kirjutab Reuters.
Komisjon algatas Eesti suhtes viis rikkumismenetlust
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.

Olulisemad uudised

Politseinikud ja päästjad said ministrilt palgatõusu lubaduse
Politseinike ja päästjate minimaalne palk tõuseb 2025. aastaks vähemalt 1,2 Eesti keskmise palgani ehk 2431 euroni, selgub eile allkirjastatud hea tahte memorandumist.
Politseinike ja päästjate minimaalne palk tõuseb 2025. aastaks vähemalt 1,2 Eesti keskmise palgani ehk 2431 euroni, selgub eile allkirjastatud hea tahte memorandumist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.