Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hankepetturi elu mõraneb

    Esimest korda jõudis riigikohtu vaidlus lahendini, mis peaks edaspidi vaos hoidma kõiki riigihangete tegijaid, kes kavatsevad poole lepingu pealt tingimusi hankija kasuks või kahjuks muuta.

    Lahend sündis Võru linnavalitsuse ja Veolia vahelisest kohtusaagast. Prügiteenuse pakkuja Veolia kaebas oma konkurendi Ragn Sellsi peale, sest viimasel lubas linnavalitsus peale hankevõitu teenustasu tõsta. Prügiettevõtted on ka varem omavahel piike murdnud. Sel korral aga jõudis nende tüli riigikohtusse, sest Ragn Sells sai Võru linnas ainujäätmekäitleja õiguse ja kohe pärast seda andis volikogu neile rohelise tule teenustasu tõsta. Kohus tühistas linnavolikogu otsuse, mis lubas hankevõitjal hiljem hinda tõsta.
    Selliste olukordade vältimiseks näeb riigikohtu lahend ette, et lepingute muutmise võimalus tuleb lahti kirjutada juba hanke alusdokumentides. Võimalik hinnatõus või tähtaja muutus tuleb kirja panna lepingusse, sest vastasel juhul on kõik need tegevused hiljem põhjendamatud.
    Riigikohtu otsused kujundavad õiguspraktikat kõigi jaoks ja edaspidi peavad kõik hankijad selle sisuga arvestama ning malli võtma, märkis advokaadibüroo Eversheds Ots & Co vandeadvokaat Raiko Lipstok.
    Ka teenustasusid tõstnud Ragn Sellsi tegevdirektor Rein Leipalu möönis, et lepingupoolte huvides on see, et kõik oleks võimalikult selge. "Mõlemale lepingu poolele toob see poole vähem vaidlusi. Aja kokkuhoid on ka kulu kokkuhoid," sõnas ta.
    Raiko Lipstok lisas, et hankijate ja tellimuse täitjate seisukohad on aja jooksul niigi muutunud. "Kui kaks aastat tagasi istusid hankijad maas ehitusettevõtjatega, kes olid tulnud pakkumist tegema, oli nende suhtumine selline, et pakun hinda, mida ma pakun - küll ma pärast saan endale soodsad tingimused. Enam seda suhtumist pole, sest nähakse, et hankijad pole niivõrd valmis enam tingimusi muutma," sõnas Lipstok. Tema kinnitusel annab riigikohtu lahend hankijaile selge signaali, et nad ei tohigi lepingutingimusi muuta.
    Seevastu kaubamärgi Büroomaailm all tegutseva ASi Infotark tegevdirektor ja osanik Jüri Ross väitis, et pole lepingutingimuste sõnastuse muutusi märganud. "Ei tunneta, et oleks erilisi muutuseid olnud selles valdkonnas, vähemalt meie alal," märkis ta.
    Pikemalt loe tänasest Äripäevast. Vajadusel osta päevapilet või telli leht.
    Autor: Annika Matson, Katariina Krjutškova
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.