Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hankepetturi elu mõraneb
Esimest korda jõudis riigikohtu vaidlus lahendini, mis peaks edaspidi vaos hoidma kõiki riigihangete tegijaid, kes kavatsevad poole lepingu pealt tingimusi hankija kasuks või kahjuks muuta.
Lahend sündis Võru linnavalitsuse ja Veolia vahelisest kohtusaagast. Prügiteenuse pakkuja Veolia kaebas oma konkurendi Ragn Sellsi peale, sest viimasel lubas linnavalitsus peale hankevõitu teenustasu tõsta. Prügiettevõtted on ka varem omavahel piike murdnud. Sel korral aga jõudis nende tüli riigikohtusse, sest Ragn Sells sai Võru linnas ainujäätmekäitleja õiguse ja kohe pärast seda andis volikogu neile rohelise tule teenustasu tõsta. Kohus tühistas linnavolikogu otsuse, mis lubas hankevõitjal hiljem hinda tõsta.
Selliste olukordade vältimiseks näeb riigikohtu lahend ette, et lepingute muutmise võimalus tuleb lahti kirjutada juba hanke alusdokumentides. Võimalik hinnatõus või tähtaja muutus tuleb kirja panna lepingusse, sest vastasel juhul on kõik need tegevused hiljem põhjendamatud.
Riigikohtu otsused kujundavad õiguspraktikat kõigi jaoks ja edaspidi peavad kõik hankijad selle sisuga arvestama ning malli võtma, märkis advokaadibüroo Eversheds Ots & Co vandeadvokaat Raiko Lipstok.
Ka teenustasusid tõstnud Ragn Sellsi tegevdirektor Rein Leipalu möönis, et lepingupoolte huvides on see, et kõik oleks võimalikult selge. "Mõlemale lepingu poolele toob see poole vähem vaidlusi. Aja kokkuhoid on ka kulu kokkuhoid," sõnas ta.
Raiko Lipstok lisas, et hankijate ja tellimuse täitjate seisukohad on aja jooksul niigi muutunud. "Kui kaks aastat tagasi istusid hankijad maas ehitusettevõtjatega, kes olid tulnud pakkumist tegema, oli nende suhtumine selline, et pakun hinda, mida ma pakun - küll ma pärast saan endale soodsad tingimused. Enam seda suhtumist pole, sest nähakse, et hankijad pole niivõrd valmis enam tingimusi muutma," sõnas Lipstok. Tema kinnitusel annab riigikohtu lahend hankijaile selge signaali, et nad ei tohigi lepingutingimusi muuta.
Seevastu kaubamärgi Büroomaailm all tegutseva ASi Infotark tegevdirektor ja osanik Jüri Ross väitis, et pole lepingutingimuste sõnastuse muutusi märganud. "Ei tunneta, et oleks erilisi muutuseid olnud selles valdkonnas, vähemalt meie alal," märkis ta.
Autor: Annika Matson, Katariina Krjutškova
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.