• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensioniks säästmist peab tähtsaks 16% Eesti elanikest

    Pensioniks säästmine on Eesti inimeste arvates teiste eesmärkide seas olulisuselt kuuendal kohal – 16% peab seda tähtsaks.

    Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse poolt läbi viidud uuringu kohaselt on pensioniks säästmine inimeste arvates teiste eesmärkide seas olulisuselt kuuendal kohal – 16% vastanutest leiab, et pensioniks raha kogumine on oluline. Tähtsaimaks peavad inimesed raha kõrvalepanekut mustadeks päevadeks (68%). Võrreldes pensioniks säästmisega peetakse olulisemaks ka sääste suuremate ostude jaoks (42%), lapse hariduskuludeks (35%), remondiks (32%) või kinnisvara ostmiseks (24%).
    Teabekeskuse juht Piret Suitsu toonitas, et reaalsuses on pensioniks säästmine teiste raha kõrvale paneku eesmärkide seas veelgi tagapool. "Kui hoiakutes peab 16% inimestest penisoniks kogumist tähtsaks, siis tegelikult teeb seda vaid 10%," selgitas ta.
    Tuure koguva pensioniarutelu raames märgib teabekeskus, et eesti inimeste ootused tulevasele penisonile on kõrged – 43% inimestest arvab, et nende tulevane pension võiks olla 80% või enam pensionieelsest palgast, 22% lepiks 60-70% ja vaid 17% oleksid rahul pensioniga, mis moodustaks poole teenitud sissetulekust.
    "On teada, et täna kehtiva süsteemi alusel moodustavad I ja II sammas arvestuslikult 45-50% pensionieelsest palgast. Arvestades, kui vähesed eestimaalased täna pensioni tarbeks raha kõrvale panevad, on mõneti arusaamatu, kust pensionieas nii suuri sissetulekuid oodatakse," ütles Piret Suitsu.
    "Teisalt on aga mõistetav, et pensioni tarbeks säästmiseks tänastes oludes raha veel ei jagu – inimeste tulud on väikesed ja kulud kasvavad kiire inflatsiooni tingimustes tuludest kiiremini," rääkis ta.
    Täna on paljude perede esmane eesmärk Suitsu hinnangul olla igakuiselt plussis ja koguda varuraha, et mitte kraapida kuu lõpus kokku viimaseid veeringuid, et end toita. "Ideaalis tuleks proovida kõrvale panna 5-10% tuludest. Paraku piirab paljusid lisaks hinnatõusule ka laenukoormus – buumi ajal võetud laenumakse kõrvalt säästa on väga keeruline, kui sissetulekud pole kasvanud, vaid on paremal juhul samaks jäänud või koguni kahanenud," märkis ta.
    Suitsu sõnul on murettekitav, et paljud inimesed ei mõtle üldse, kuidas eakana ära elada. "Tulevase pensioni suuruse osas puudub igasugune ettekujutus 18%-l elanikest. Näiteks kolmandik neist, kellel säästud puuduvad, ei ole kunagi selle peale mõelnud," rääkis ta ja lisas, et muukeelsed inimesed mõtlevad eestlastest oluliselt harvem tulevase pensioni suurusele.
    Pensioni suhtes on nõudlikumad 30-49 aasta vanused inimesed, kelle seas on ka enam kõrgharidusega inimesi. "Spetsialistid ja juhid, kes teenivad täna keskmisest enam, ei ole ka vanaduspõlves nõus sissetulekute langusega," selgitas Suitsu. "Ootuspäraselt on tulevaste tulude suhtes leplikumad keskmisest madalamat palka teenivad inimesed. Üldiselt oodatakse tänasega sarnast tulude taset ka vanaduspõlves. Samas ollakse oma soovides realistlikud ja helesinisest pensionist ookeani ääres ei unistata – soovitakse lihtsalt säilitada harjumuspärast elustiili."
    Mida lähemale pensionile mineku vanus jõuab, seda suuremat sissetulekut teabekeskuse uuringu kohaselt vanaduspõlves soovitakse –  42% inimestest vanuses 50-59 eluaastat tahavad, et pension oleks 80% või enam kehtivast keskmisest palgast. Neljandik selles eas inimestest usub, et piisaks kuni poolest keskmisest palgast, veerand ootaks 60-70% ja kolmandik 80-100% keskmisest palgast.
    Rahandusministeeriumi ja OECD korraldatud finantskirjaoskuse uuring näitas, et vanadusplaanide rahastamisel loodab 67% Eesti inimestest riiklikule pensionile, 47% kogumispensionile ehk teisele sambale, 31%  laste toetusele, 28% töötamisele pensionieas, 23% abikaasa toetusele ja vaid 14% ise raha kogumisele kolmandasse sambasse.
    Kulusid plaanib kokku  tõmmata, vara ja kinnisvara müüa 16% inimestest, 8% loodab lisaraha saada enda ettevõttest. Naised loodavad võrreldes meestega enam laste ja abikaasa toele, mehed aga ettevõtlusele.
    Täna on keskmine pension 304 eurot ehk 35% keskmisest palgast, mis oli teise kvaratali seisuga 857 eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.