Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiirgur end õhu soojendamisele ei raiska
Kiirgurid töötavad elektri baasil ning neid saab kasutada nii tööstustes kui ka kodumajapidamistes, nii sise- kui ka väliskütteks. Seadmed on sobilikud tingimustes, kus on kütmata ruumid, suured soojuskaod või ruume kasutatakse ebaregulaarselt.
Airvitamine Grupp OÜ tegevjuht Valdur Kaus kinnitas, et siseruumides suudab 2 kW võimsusega kiirgur sõltuvalt ruumi soojavajadusest katta 10-15 m2 pinda.
"Kui ruumis pole ka üldse kütet, saab vajaliku piirkonna üsna odavalt ära soojendada. Võtame näiteks suure tootmishalli, kus inimesed töötavad vaid ühes nurgas. Kiirgur soojendab ära tööpiirkonna ja on töös vaid siis, kui inimesed on ruumis. Kui radiaatori soojenemine võtab aega, siis kiirgur hakkab kohe sooja andma. Siit tuleb ka kulude kokkuhoid," märkis Kaus. Kiirgur sobib ka köetavatesse ladudesse, kus ei soovita üldtemperatuuri kõrgel hoida. "Tavalahendustega võrreldes on kiirgur mõnel juhul isegi viis korda säästlikum," märkis Kaus ning tõi näiteks laohoone, kus 20kraadist üldtemperatuuri on alandatud 10 kraadile.
Paigaldamine ülilihtne. ABC Kliima OÜ direktori Priit Pärna sõnul on kiirgurite populaarsus hüppeliselt kasvanud. "Gaasiga töötav soojendusseade kütab kogu õhu soojaks. Kui näiteks välikohvikus saab gaasiballoon tühjaks ühe ööpäevaga ning see maksab keskmiselt 20 eurot, siis soojuskiirgur teeb sama töö ära 3 euroga," võrdles Pärn tarbimiskulu.
"Või siis näiteks 2000ruutmeetrine külm tootmispind, kus asub nii ladu kui ka töötavad inimesed. Pinna kütmine läheks aastas maksma 20 000 eurot, et töömehel käed-jalad ei külmetaks. Kui tööpingi kohale riputatakse soojuskiirgur, on töötajal soe, ning küttekuludelt ei hoita kokku mitte kümme korda, vaid 50-60 korda," märkis Pärn.
Soojuskiirgurite paigaldamine on ülilihtne. Seadme saab paigaldata statsionaarselt - seinale, lakke või laest alla riputada - või kasutada olemasolevat pistikut ja teleskoopjalga. "Kui tööruumis on 0 kraadi ja temperatuuri soovitakse tõsta 18 kraadile, siis tuleb teada, mitu kiirgurit ja mis suunas paigaldada, et soovitud pind soojeneks. Näiteks suudab 3kilovatine kiirgur 3 meetri kauguselt tõsta pinna temperatuuri 7 kraadi, 1,2kilovatine aga vaid 2 kraadi," tõi Kaus näite. Sisetingimustes on 3 kW soojuskiirguri toimeala kuni 6 meetrit.
Pärna sõnul on seadme paigaldus kõikidele jõukohane ning järgida tuleb kasutusjuhendis olevaid reegleid. "Näiteks ei tohi kiirgurit paigaldada püstisesse asendisse ning teatud kiirgureid ei tohi panna otse vastu lage, pirne ei tohi keerata vertikaalselt," loetles Pärn. "Kui elektrivõimsus on lahja või juhtmestik nõrk, siis tuleb ikkagi litsentseeritud elektriku poole pöörduda," lisas ta.
Parem mitu väikest, kui üks suur. Suurem pind eeldab iga töökoha eraldi soojendamist. "Kui temperatuur langeb alla nulli piiri ning töökohti soovitakse ainult kiirguritega soojendada, tuleb seadmed paigaldada selliselt, et üks soojendaks ülevalt, teine põrandalt," õpetas Kaus.
Ka Pärn soovitas, et targem on paigaldada pigem mitu väiksemat kui üks suur kiirgur. "Samas on võimsama kiirguri kasutusvõimalused suuremad ja näiteks kodutarbijal soovitan soetada 3 kW kiirguri," märkis ta.
Lisaks infrapunasoojuskiirguritele on tootevalikus ka halogeensoojuskiirgurid, mis annavad lisaks soojusele ka valgust. Viimaseid kasutatakse Kausi sõnul enim välitingimustes, ent ka tööstuspindadel. Soojuskiirgurite erinevate mudelite võimsus jääb 1,2 ja 3 kW vahele, hinnad varieeruvad 100-270 euroni. Soojuskiirgurid on reguleeritavad puldiga või termostaadiga nagu tavalised radiaatorid.
Soojendab objekti, mitte õhku. Kui enamasti kasutatakse soojuskiirgureid selleks, et inimeste külm poleks, on seade Krimelte Tempsi tootmisprotsessis kasutusel 200-liitriste metallvaatide soojendamiseks. "Meil on vaja soojendada teatud kemikaalimahuteid ning kuna üldine temperatuur tootmispinnal on madalam, kasutame selleks soojuskiirgureid. Neid saab suunata täpselt mahutite peale, nii et õhk ümbritsevas ruumis ei soojene. Kiirgurid on riputatud lakke, täpselt parajale kõrgusele," selgitas Krimelte Tempsi OÜ juhatuse liige Tiit Arro.
Seadmete töötsükkel sõltub välistemperatuurist. Soojema ilmaga on paarikilovatised kiirgurid sees tööpäeva kestel ning lülitatakse ööseks välja, ent kui ilm on väga külm, on seadmed sees ööpäevaringselt. "Praegu me mingit automaatikat sinna juurde ei ehitanud, ehkki ka see on loomulikult võimalik. Kiirgurid on regulaatoritega: kolm korda päevas kontrollime kemikaali temperatuuri ning vastavalt mõõtmistulemustele toimub ka reguleerimine," märkis Arro.
Korteriomandi eraldamine elamu terviklikust küttesüsteemist on põhjustanud korteriomanike ja -ühistute vahel teravaid vaidlusi. Küll on korteriühistud nõudnud endise küttesüsteemi taastamist, küll individuaalsest süsteemist hoolimata küttekulude eest tasumist. Selgust küsimusele, kas korteriomanikul üldse on õigus ja kui, siis millistel tingimustel eralduda elamu terviklikust küttesüsteemist, toob riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11.
Õigus individuaalsele küttesüsteemile. Riigikohus on asunud mitmes lahendis seisukohale, et elamusisene küttesüsteem kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse. Kuna korteri eraldamine elamu terviklikust küttesüsteemist on kaasomandis oleva asja oluline muutmine, võib seda otsustada vaid kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kokkuleppega on siinjuures võrdsustatav ka korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Ehkki seadus ei sea piiranguid, mil viisil või vormis peavad kaasomanikud kokkuleppe saavutama, tuleks korteriomanikul silmas pidada, et vaidluse korral lasub tõendamiskoormus alternatiivse küttesüsteemi paigaldanud korteriomanikul. Juhul kui korteriomanikul puudub kõigi kaasomanike kokkulepe korteri eraldamiseks ühisest küttesüsteemist, võib omaalgatusliku tegevuse tagajärjeks olla kohustus taastada endine küttesüsteem omal kulul.
Küttekulude eest tasumise kohustusest. Vaidlusi tekitab ka korteriühistu küttekulude eest tasumise nõue korteri ühisest küttesüsteemist eraldanud korteriomaniku vastu. Küttekulude eest tasumise kord on kindlaks määratud korteriühistu põhikirjas - st korteriühistu põhikirjas on sätestatud, kas kõik korteriomanikud kohustuvad tasuma küttekulude eest vastavalt korteri pindala arvestades või muul viisil. Seepärast tuleks juhul, kui korteriomanikule on antud luba eralduda elamu ühisest küttesüsteemist, muuta ka korteriühistu põhikirja ja määrata kindlaks küttekulude eest tasumise erikord alternatiivse küttesüsteemiga korteriomandites.
Arvestada tuleb seda, et isegi juhul kui korteriomandisse on paigaldatud eraldiseisev küttesüsteem, kuuluvad tasumisele ikkagi küttekulud kortermaja üldkasutatavates ruumides, näiteks trepikojas ja keldris. Seepärast tuleks eraldi kokku leppida ka selles, kui suures ulatuses ja mis arvestuse alusel tuleb individuaalse küttesüsteemi ehitanud korteriomanikul tasuda korteriühistule küttekulude eest üldkasutatavates ruumides. Seejuures on korteriomanikul võimalik esitada kohtusse vaidluse korral tuvastushagi temale langeva tasu suuruse kindlakstegemiseks.
Autor: Tea Taruste