Kõhutäied elamuseks

Restoranielu podiseb nii pealinnas kui ka Eestis üha jõulisemalt. Uusi kõhurõõmuasutusi, mis julgevad eristuda, katsetada, kliendi ootuste-vaadete ja muuga eksperimenteerida ning seejuures end ära elatada, tekib nagu seeni pärast vihma. Ent see pole veel kõik.

Näiteks saab järgmisel nädalal pealinna tipprestoranides, sh Egoistis ja Ö-s, sellise hulga eurode eest, millega tavaliselt menüüd lubatakse lugeda ja köögist tulevast rammusast õhust paar sõõmu võtta, lõuna- või õhtusöögi.

Meil on ikka väga vedanud. Üha rohkem lubab see arvata, et eestlane on kõhu ori ning toit on energiaallika kõrval osa kultuurist. Ja seda hoolimata meie omapärasest toidukunstist - milleks muuks ikka välismaalasele esmapilgul toiduisu peletavat hakklihakastet nimetada.

Restoraninädal pole tegelikult esimene pääsuke selles arengus. Möödunud aastasse mahtusid näiteks Tartu kokkade dessant pealinna, tunniga tühjaks söödud ajutised pop-up-kohvikud, toidumess, toidublogijate ühisaktsioonid jne.

Viimased, tihti harrastajad, pakuvad seejuures elukutselistele toidutegijatele rõõmu. Rohke blogijaskond moodustab subkultuuri, mis pakub internetis ühelt poolt silmailu, teisalt kõhurõõmu katsetamisteks. Kusjuures entusiasmi on neis kohati ehk rohkemgi kui iga päev kulpi keerutavatel profikokkadel.

Ent tegemist pole siiski põlve otsas nokitsemisega - retseptide väljamõtlemine, katsetamine ja meeliköitev esitus, mis kontoris laua taga istudes kohe isu tekitab, on muutunud standardiks. Järgmisel nädalal siis kodus ei söö!