Parem allhange peos kui seisev liin tootmises

Tänane Äripäev kirjutab, et jaekettide omakaubamärgid ehk private label'id panevad neid tootvaid Eesti tööstureid ühelt poolt naerma, teisalt nutma - annab küll tööd, kuid teisalt sööb enda toodete turgu.

Äripäev ennustab, et soodsamate kaupluste omakaubamärkide osakaal suureneb poodides veelgi ning sellega tasub võitlemise asemel üha enam arvestada ning see trend enda kasuks keerata. Kuidas? Pakume mõne variandi.

Eesti tarbija on hinnatundlik - toiduliidu andmeil on klient valmis mitmes poes käima, et leida soodsam kaup, seejuures saab keskmiselt vaid iga kümnes maitset hinnale eelistada. Samuti näevad hinnasildi hoolikamat lugemist siinsed toidutootjad, kes eurode endale meelitamiseks samuti odavamaid tooteid, ka oma kaubamärgi all, toodavad. Ehk soodsam omakaubamärkikaup jõuab kiiremini kliendi korvi.

Siin saab siinne tootja aga enda toodetu korvi jõudmisele ning konkurentidest, ka välismaal toodetust, erisutumisele kaasa aidata. Ehkki masu kärpis eestlase kodumaise eelistamist, annab eestlane meelsasti raha kodumaal kasvatatu-toodetu eest välja. Miks mitte siis anonüümsete toodete müümise asemel Eestis ja Eesti toorainest toodetega välja meelitada ning pakendil päritolu jõuliselt ja julgelt välja mängida. Eriti hästi, kui kaubale saab veelgi konkreetsema loo juurde pookida. Näiteks jook nimega Mulgimaa siider võiks tähendada, et seda valmistatakse juba aastasadu ühe retsepti järgi ning tegemist vaid konkreetse piirkonna eripärase keelekastega. Aga sellist, tarbija küsimusele "miks ma peaksin just selle pudeli korvi panema" vastavat lugu praegu pakendilt ei leia.

Päritolu ja loo pakendil ja müügil välja toomine on koostöö- arutelukoht poeketiga. Samas tasub kodumaist päritolu rõhutada. Lisaks kliendile on rahulolevam ka tootja. Mäletame ju mäsu, mis kaasnes kaubaketile, mis teatas kodumaise liha müümisest loobumisest.

Private label'i kaup ei saa samas olla odav rämps, ehkki sellist kuulsust kohati võib sellega tajuda. Seda ei saa lubada ei tootja, mängus on ka poe käive-maine. Kui soodne ei olegi hingelähedane, saab näiteks kasutada ära populaarse säästliku ja ökoloogilise maailmavaate juurdumist. Selles paistab silma näiteks Rimi, mille emafirma ICA müüb ka Eestis oma-ökotoodete sarja, kallima tootevaliku leiab soodsama kõrval ka Selverist.

Võimalik on ka vaid private label'ite tootmisele keskenduda, ehk sisuliselt allhanget teha, milles Eesti tootjail pikaajaline hea kogemus, ning selle kaudu välisturult raha koju tuua. Näiteks Eesti edukamaid eksportööre Krimelte sõi end võõrale Brasiiliasse just kohaliku kaubaketile tootes, mis lubas mullu enda kaubamärki seal turundama hakata. Eesti tootja lööb Hiina suurkonkurente suhtlemise ja tarnaeagadest kinnipidamisega.

Allhange on osa ettevõtlusest. Kui siinne tootja selleks kohanduda ja seeläbi teenida ei soovi, tuleb keegi välismaalt. Küll saab müüja ja tootja koos kunde eurodest vabastada.

Autor: ÄP