Rahakalender: Novembris saab Eesti särada

Kui koos Euroopaga üritab Eesti lahendada Kreeka võlakirjakriisi ja päästa maailma uuest majanduslangusest, siis siseriiklikult jätkub meil veel pidu. November annab täieliku pildi Eesti kolmanda kvartali põhilistest makronäitajatest ning arvata võib, et ka seekordne pilt tuleb väga kaunis. Selle kõige juures ei maksa end lasta ilust pimestada, kuna me vaatame siiski praegu tahavaatepeeglisse ning konstateerime minevikus toimunud fakte.

Kui vaatame tänast päeva, siis näeme, et eile langes Euroopa oktoobrikuine ärikliima indeks kahe aasta madalaima tasemeni. See võib Euroopa tarbijate ja ettevõtjate ostukäitumise kaudu tõmmata alla ka Eesti majandust. Kuid samas ei maksa siiski täielikult allahinnata ja nullida võimalust, et eileöine Kreeka võlakirjakriisi ajutine lahendus annabki pikas perspektiivis regiooni majandust taganttõukava efekti. Igatahes võtsid investorid eilse otsuse vastu kergendusralliga, visates Euroopa juhtivate börside indeksid päevaga enam kui viie protsendiga plussi. Igatahes kõik kaardid on laual.

Kuid vaatame siiski ka minevikku, sest see on tuleviku ennustamiseks ikkagi kõige levinum viis.

11. novembril toob statistikaamet välja Eesti majanduse esialgse kolmanda kvartali numbri. Arvestades, et juuli ja augusti eksport on püsinud väga tugev, sotsiaalmaksu laekus septembris viimaste aastate kiireimas kasvutempos ning jaemüük näitab stabiilseid kasvunumbreid, siis võib oodata kiire kasvutrendi jätkumist. Ma ei imesta, kui Eesti majanduskasv oli ka kolmandas kvartalis Euroopa Liidu üks parimaid, küündides 8% juurde.

Novembris avaldatakse veel kaks olulist numbrit, mis võiks Eesti majanduskasvu tulevikus positiivselt toetada. Esiteks viimase kvartali töötuse numbrid. Ehkki tööpuuduse vähendamise poolest oleme tõusnud taas Euroopa esirinda, oli teises kvartalis registreeritud 13,3protsendine töötuse määr veel endiselt väga kõrge näitaja ja sellest tuleb üksjagu allapoole liikuda. Vähem töötuid tähendab loomulikult rohkem tarbijaid.

Teiseks majanduskasvu toetajaks võiks olla viimase kolme aasta jooksul paigaltammunud palgad. Juhul kui töötuse tase jätkab kiiret langust, kasvab ka surve palgatõusuks. Kõrgem sissetulek aga aitab taas kasvatada tarbimist ja majanduskasvu.